Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab homme, 10. novembril Lihafoorumi, mis keskendub toidu julgeoleku ja kättesaadavuse teemadele. Koja juhatuse liige Meeli Lindsaar ütles, et erilise fookuse all on lihasektori toimetulek ajal, kus kõik tootmiskulud on tohutult tõusnud ning energiaga varustatus ja kättesaadavus lähitulevikus on endiselt suure küsimärgi all.
Lindsaare sõnul on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul vaatamata toiduga varustatuse eesmärkidele nende inimeste arv pidevalt suurenenud, kes ei ole piisavalt toiduga varustatud või kannatavad kroonilise alatoitumise all. „On alusetu arvata, et need numbrid Eestit ei puuduta. Ka meil on Statistikaameti andmetel tõusnud 22-le protsendile nende inimeste arv, kes elavad suhtelises vaesuses. Pea veerand Eesti elanikkonnast peab igapäevaselt tegema kompromisse toidu mitmekesisuse ja kvantiteedi osas ning see on tõsine ohu number,” tõdes Lindsaar.
„Lihafoorumi valguses tuleb nentida tõsiasja, et Eestis ei ole ikka veel riiklikul tasandil määratletud, mida tähendab toidujulgeolek, kas esmaste toodete tootmiseks vajalike sisendite kättesaadavuse tagamist, tootmisprotsessi töös hoidmist, toidu varustuskindlust kohaliku toidu või hoopis importtoiduga või mõeldakse selle termini all hoopis toidu varu või mõnda muud tegevust,” selgitas Lindsaar.
Koja juhatuse liige ütles, et loomakasvatussektoril on toidujulgeoleku tagamisel tähtis roll, sest loomakasvatus väärindab kohalikku taimset tooret ja loob meile püsiva baasi toiduga kindlustatuse tagamisel.
Lindsaar rõhutas, et loomakasvatussektor vajab riiklikke toetusmeetmeid, sest nii energia, loomasööda, pakendite ja seadmete varuosade erakordselt kõrged kulud on kogu sektori toimetulekut kärpinud kriitilise piirini. „Toetades ahela ühte osa saame olla kindlad, et kogu toidutoomise protsess on jätkusuutlik ja varustab meid kodumaise toiduga ka edaspidi, vaatamata maailmas valitsevatele kriisidele,” avaldas Lindsaar lootust.
Probleeme isevarustatusega. Lihaga isevarustatus kokku oli 2021. aastal 78%. Hea on seis veiseliha ning lamba- ja kitselihaga, esimeses toodame veidi enam kui ise tarbime, ehk 102%, lamba- ja kitseliha isevarustatus on 100%. Jätkuvalt on aga probleemne sealiha isevarustatus, olles 81% ja linnuliha osa, kus meie isevarustatus on vaid 61%.
„Kui nisu suudame Eestis kasvatada kordades rohkem, kui ise tarbime, siis lihasektoris ei ole pilt nii positiivne. Riskide maandamise seisukohalt on ülioluline mitte eirata asjaolu, et meil ei ole tagatud värske liha ja lihatoodete isevarustatus, seega me tarbime rohkem kui toodame,” osutas Lindsaar murekohtadele.
Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihatoimkonna esimees, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juht Vallo Seera tõi näiteid oma sektorist, et koroona-aastad on sektorit jätkuvalt mõjutamas, tänavune aasta näib olevat isegi keerulisem veel kui mullune. “Kuigi isevarustatus on hetkel hea, on näiteks lamba- ja kitsekasvatajate sektoris neid, kes soovivad oma tegevust lõpetada. Siin on murekohaks keerulised nõuded tootmisel ja toetuste osakaalu vähenemine, aga ka sõja põhjustatud mured ja masendus üldisemalt. Kui tootmissisendite hinnad tõusevad, siis liha hind siin järgi ei tule ja näha on loomade arvu vähenemist,” sõnas Seera.
PANE TÄHELE:
Lihafoorumil leiab aset diskussioon, kus on vaatluse all loomade kasvatamise ja käitlemisega seotud teemad. Osalejad: Vallo Seera – Lamba ja Kitsekasvatajate Liit; Kaupo Ojavee – AS HKScan Estonia; Anu Hellenurme – Eesti Tõusigade Aretusühistu; Marko Hiiemäe – AS Linnamäe Lihatööstus ja Vladimir Sapožnin – DAVA Foods Estonia.
Rohkem infot Lihafoorumi teemadest: https://epkk.ee/10-11-2022-epkk-lihafoorum-toit-kui-eluenergia/
