15. veebruaril toimus Tartus EPKK teraviljatoimkonna koosolek. Arutusel olid nii Teraviljafoorumi 2011 korraldamisega seonduv kui ka probleemid söödateraviljaga. Foorum otsustati korraldada 30. märtsil Paide kultuurikeskuses. Arutati ka söödateraviljaga seonduvat. Seakasvatajatel on hinnanguliselt puudu 60 000 tonni söödaotra.
Samas näitab Kopenhaageni börsi maakleri Indrek Aigro koostatud impordi-ekspordi analüüs, et siseriiklikult peaks puudujääk kokku olema vaid kuni 20 000 tonni ja mingi osa teraviljast peaks veel kohalikes ladudes seisma.
Seakasvatajatele on probleem pigem teravilja kõrge hind, mis ulatub kuni 255 euroni tonnist. Keskmise turuhinnaga aga seakasvatajad söödaotra osta ei saa, sest suurema koguse sisseostmisel oleks vaja teha rahaline ettemaks. Sealiha madal hind on aga seakasvatajate finantsvõimekuse löögi alla seadnud. Kevili hinnagul on nad mures, et paljud loomakasvatajad võivad olla maksejõuetud ja pika maksetähtaja korral ei pruugigi raha odra eest saada. Samuti ei leevenda olukorda sealiha eraladustamine, sest kui poole aasta pärast ladudes olev liha ikkagi turule paisatakse, ujutab see turu üle ja langetab sealiha hinda veelgi.
Samas toodi välja võimalus, et kui teraviljakülvid on piisavalt hästi talvitunud ja kevadist ülekülvamist pole vaja teha, võib see leevendada teraviljapuudujääki, sest praegu varus seisev seemneteravili võib tulla müüki. Samuti on võimalik sisse osta maisi, mis leevendaks söödateravilja puudujääki.
Eraldi teemana tõusis koosoleku lõpus üles probleem seoses Põllumajandusministeeriumi otsusega lubada välismaalastel osta Eestis piiramatult põllumaid ja metsi. Muudatuse vajadus tulenes 10. novembril Riigikogus ratifitseeritud Eesti ja OECD konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppest. Kuna riigipoolselt erisust ei taotletud, siis põllumaa hinnad hakkavad tõusma.
Eesti põllumeestest on aga ainult 40% maaomanikud ja ülejäänud rentnikud, siis väheneb põllumeeste võimekus maid erastada veelgi. Tõusevad ka maa rendihinnad, mis söövad niigi madalad pindalatoetused lõplikult. Riigi otsus võib paljudele põllumeestele laastavalt mõjuda ja reaalselt haritava maa osakaal väheneb niidetava maaga võrreldes veelgi.
