Piimakarjakasvatajate jätkusuutlikkus praeguses turuolukorras, kus kulud ületavad tulusid ja reservid on kasutatud tootmise moderniseerimiseks, on suure surve all, nentis 7. septembril toimunud piimanduse arutelul Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.
“Eesti looduslikud tingimused ja võimekus piimatootmiseks on väga head. Kahjuks aga lõpetavad praegu tootmist ka sellised farmid, kus on juba tootmise kaasajastamisse investeeritud. Meie esimesed uued farmid, mis Euroopa Liidu rahastuse toel rajati, saavad peagi kahekümne aastaseks ja on taas sellises olukorras, et nende tööshoidmiseks on vaja investeerida. Tänast toorpiima kokkuostuhinda vaadates, ei ole see aga võimalik,” sõnas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht, põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko 7. septembril piimatootmisettevõttes Kuivajõe Farmer toimunud piimanduse arutelul.
Ta lisas, et viimastel aastatel on olnud loomakasvatuse vähenemise trend pidevas kasvus, misstõttu karjade arvu vähendamise ruumi meil enam ei ole – rohepöördest lähtuvalt loomakasvatuse vähendamine Eestis oleks aga rumal.
Eesti kari on maailmatasemel
Eksport ja globaalsus on piimanduses hästi oluline märksõna. Et meil üldse midagi eksportida oleks, siis selle aluseks on produktiivne piimakari. Eesti saab siin olla uhke – meie piimatoodang on maailmatasemel. Euroopas oleme me tootlikkuselt teisel kohal Taani järel. Tipus on ka tõuveiste müük, meie loomi müüakse juba üheksateistkümnesse riiki, lisaks tavapärastele riikidele nagu Poola ja Saksamaa, näiteks ka Maltale, Armeeniasse, Usbekistani, Kasahstani, Venemaale ja Itaaliasse.
“Piimalehmad, mis meil on jõudluskontrollis, toodavad keskmiselt aastas 10400 kilo piima. Eesti statistiline keskmine on 9943 kilo. Taanis, kes Euroopa edetabelit juhib, on sama näitaja 9973 kilo. Seega oleks nagu meie positsioon hea, sest kui palju on Eestis valdkondi, kus ollakse Euroopa tipus,” arutles Bulitko ja tõi välja veel ühe huvitava fakti. “Eesti, Taani ja Holland on piimatootmise esirinnas. Ka riikide pindalad on võrreldavad, võrreldav ei ole aga loomade arv ja keskmine piimatoodang. Eestis on 84 000 lehma, keskmine piimatoodang lehma kohta aastas on 9656 kilogrammi. Taanis on 565 000 lehma ja piimatoodang lehma kohta 9973 kilo ning Hollandis lausa 1 569 000 lehma, kelle keskmine toodang on 9157 kilo keskmiselt lehma kohta aastas. Viimase sõnumina levib see, et ka Holland arutleb karja vähendamise üle, nii 100 000 peaks olema loomi vähem.“
Kurb on tõsiasi, et me ei suuda täita piimandussektoris võetud eesmärke. “Piimandusstrateegia eesmärk oli suurendada piima kogutoodang 2020. aastaks 1 miljoni tonnini, kahjuks pole see realiseerinud, oleme küll kogutoodangut igal aastal suurendanud, aga eesmärk on veel saavutamata. 2020. aastal toodeti Eestis 847 800 tonni piima,” ütles Bulitko ja rõhutas veel, et piimanduses seatud eesmärkide täitmiseks tuleb sektoril ja riigil teha tõsist koostööd.
Kui piimakarjakasvatus kuskil lõpetatakse, on vähe tõenäoline, et see taastatakse, oli Bulitko kindel.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus, EPKK
MIS TOIMUS
Pressikonverents „Piimasektori jätkusuutlik areng“
7. september Kuivajõe Farmer OÜs
Arutelul osalesid:
- Kuivajõe Farmer OÜ juht Urmas Põlluaas
- Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko
- Agrone OÜ juhatuse liige, Aasta Põllumees 2017 Margus Muld
- Valio Eesti AS tegevdirektor Maido Solovjov
- Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine
- Selver AS juhatuse liige Kristi Lomp
