Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutati nutika põllumajanduse väljavaateid

12. septembril toimus Kultuurikatlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverents „Nutikad lahendused kestliku ja kaasava ühiskonna teenistuses“, mis tõi Tallinnasse 28 ELi liikmesriigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Konverentsil keskenduti e-lahendustele ning nende rollile inno­vat­­siooni ning kestliku ja kaasa­va ühiskonna arendamisel.

Konverentsi avanud president Arnold Rüütel rõhutas, et tänu eestlaste kest­va­le austusele looduse vastu ja suhteliselt hõredale asustusele on meie terri­too­rium koos loodusvaradega heas seisundis. Isegi  nõukogude võimu ajal suut­­sime loodust tõhusalt kaitsta ja kaasata elanikkonda looduskaitse liiku­misse.

President Rüütel avaldas kahetsust, et säästva arengu kolmas kom­po­nent, sotsiaalsfäär on Eesti arengus kahjuks olnud ebapiisava tähelepanu all. „Meie rahvastik kahaneb, maapiirkonnad tühjenevad, tervishoiu ja haridus­elu korraldamisel maapiirkondades on tõsiseid probleeme.“

President Rüütel tuletas veel kord meelde tuntud definitsiooni, mille kohaselt on jätkusuutlik areng niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, sead­mata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See eeldab kesk­konna jätkusuutlikkust, majandusarengu allutamist keskkonnasäästlikkusele ja jätkusuutlikku valitsemist. „Viimati nimetatud nõue eeldab, et võimuloli­ja­tel on samad väärtushinnangud rahvaga, et erinevate sotsiaalsete gruppide hu­vid oleksid tasakaalus ja et kogu valitsemisprotsess oleks kaasav ja läbi­pais­tev,“ rõhutas Rüütel.

Arnold Rüütel võttis oma kõne kokku optimistlikult: „2018. aastal tähistame Eesti 100. sünnipäeva. Me laseme oma vaimusilma eest läbi mineviku ja teritame pilku tulevikku. Ma loodan, et teeme seda üht­ses peres Euroopa Liidu rahvastega, ja ka kõigi nende riikide ja rahvastega, kes suhtu­vad meie ettevõtmistesse sümpaatiaga.“

Kul­tuuriminister Indrek Saar ütles konverentsi avapaneelis, et avaliku, erasektori ja valitsusväliste or­ga­nisatsioonide koostöös sünnivad parimad lahendused ühi­se eesmärgi saa­vutamiseks, et pakkuda arukaid lahendusi meie ühistele väljakutsetele. Saare sõnul ei saa e-Eesti kunagi valmis. „See on pidev töö, sest me töötame püsivalt selle nimel, et oma ühiskonda parandada. Seetõttu oleme avatud uutele ideedele ja tahame õppida teiste riikide parimatest praktikatest.“

Nutikas põllumajandus

Konverentsi raames toimunud seminaril, millel käsitleti nuti­kaid lahen­dusi säästvas põllumajanduses, esinenud Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants Viira analüüsis innovatsiooni põllumajanduses. Eesti põllumajanduse struktuuris on aja jooksul toimunud suured muutused. Aja jooksul on ettevõtete arv vähenenud eelkõige 50 hektarist väiksemate üksuste arvelt ja keskmine põllumajandusettevõtte suurus on kasvanud. Suuremate ettevõtete kasv pole tulnud aga pelgalt väiksemate arvelt, märkimisväärses mahus on kasv tulnud söötis maa kasutusele võtu kaudu.

Viira rõhutas, et keskmise suurusega põllumajandusettevõtted on kõige tundlikumad turumuutuste ja muutuvate toetustingimuste osas. Samas pelgalt toetuste suurendamine kõige väiksematele majapidamistele ei aitaks muuta nende tegevust jätkusuutlikuks. Ta viitas ka asjaolule, et suuremad ettevõtted kasutavad enam kaasaegset tehnoloogiat ning suuremate ja väiksemate ettevõtete vahel on tehnoloogiline lõhe. Väiksemate talude puhul peaks toetama just investeeringuid tehnoloogia uuendamisse (nt lüpsirobotite soetamine).

Viira sõnul aitab kaasaegne tehnoloogia vähendada keskkonnariske. Samuti rõhutas ta, et keskkonnasõbralikkus ja ettevõtte suurus pole omavahel otseses seoses.

Seminaril kõlas publiku hulgast etteheide, et ÜPP on väiksemate põllumajandusettevõtete toetamisel läbi kukkunud. Viira sõnul on väikeste talude puhul kõige tähtsam ülesanne sissetulekute suurendamine, mis saab toimuda laienemise või produktiivsuse suurendamise kaudu. Väiketootjad on maaelu mitmekesisuse seisukohalt väga olulised, kuid nende hoidmisel poleks kasu näiteks ÜPP tuleviku aruteludes pakutud lahendusest diferentseerida otsetoetusi ning kärpida suuremate ettevõtete toetusi (nn capping). Väiksematel taludel pole piisavalt toetusalust pinda, et otsetoetuste kaudu nende olukorda parandada. Üldiselt märkis Viira, et tulevikus peaks ÜPP meetmeid täpsemalt suunama erinevate probleemide lahendamiseks.

Ettevõtte eAgronom juht ja asutaja Robin Saluoks rääkis seminaril sellest, kuidas lihtsad e-lahendused aitavad muuta põllumeeste elu paremaks ja annavad neile võimaluse veeta rohkem aega koos oma perega.

Saluoksa sõnul on oluline optimeerida töökäike. Ta tõi esile, et suurimaid vigu põllumajandustootmises ei tehta mitte põllul vaid juhtide tasemel. Saluoksa sõnul on suurimaks probleemiks, et kuigi paljud tehnoloogiad on juba ammu olemas, siis põllumehed ei kasuta neid, mistõttu on vajalik tehnoloogiate ja digitaliseerimise rakendamine nö samm-sammult.

Kui analüüsida põllumajanduse digitaliseerimise olukorda ELi liikmesriikides laiemalt, siis on murekohaks, et digitaalne ja tasuta juurdepääs andmetele pole kaugeltki reaalsus kõikides riikides. Näitena nimetas ta Poolat ja Leedut. Ühtlas märkis Saluoks, et tarkvara arendajad on heas mõttes ka need, kes sunnivad avaliku sektori asutusi tagant kiiremini liigutama e-lahenduste pakkumise nimel.

Leedu põllumajandusühistute liidu esindaja ja Euroopa põllumajandusühistute liidu Cogeca asepresident Mindaugas Maciulevicius rõhutas samuti tehnoloogiliste võimaluste kasutamise olulisust põllumajanduses. Juba praegu on väga palju andmeid saadaval, mille talletamiseks on vaja suurandmete keskusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad säästa raha ja kasutada tõhusalt ressursse. Maciulevicius rõhutas ka täppismeteoroloogia olulisust, eriti meie klimaatilistes tingimustes, kus nt vilja koristuseks või teisteks põllutöödeks sobilik aeg on väga lühike. Ta tõi oma sõnavõtus esile ka andmete omanduse ja kaitsmise küsimuse – põllumajanduses toodetavad andmed on väga ihaldusväärsed väetiste ja taimekaitse vahendite müüjate hulgas. Ühtlasi rõhutas ta e-lahenduste rolli tarbijate aspektist – tarbijad tahavad üha rohkem teada toidu päritolu ja selle tootmise kohta. Digitaliseerimise vajaduse tingib ka elanike arvu vähenemine maapiirkondades, sest see võimaldab muuta osa teenustest jätkuvalt kättesaadavaks.

Seminarist kokkuvõtte teinud EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas, et põllumajandustootmine ja digitaliseerimine peavad käima käsikäes ning põllumehed on nö digitaliseerimise hing. Seminaril kõlas ka üksjagu kriitikat digitaliseerimise suunal, eelkõige andmete omanduse ja kaitsega seotud küsimustes. Kuna digitaliseerimises nähakse ka tervet rida riske, siis tuleb tulevikuks leida vajalik tasakaal, sest digitaalne areng põllumajanduses peab jätkuma.

Vaata konverentsi ettekandeid

Vaata pilte konverentsist:

Eelmine luguLiivimaa Toiduteed tutvustavad infopäevad ettevõtjatele
Järgmine luguAP kandidaat 2017 Ahti Kukk väljus piimakriisist sirge seljaga