Eesti piimatootmisel on tulevikku, sest järjest enam peab mõtlema toidujulgeolekule. Tootmissisendite järsk hinnatõus ja tööjõu nappus sunnib tootjaid targemalt majandama. Ka kaubandusel ja uutel turgudel on piimanduses järjest suurem roll – nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.
Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann tõdes Piimafoorumil, et Covid-pandeemia mõju toidu tarneahelale on jätnud oma jälje. ”Pudelikaelaks oli teatud sisendite, eelkõige tööjõu, kättesaadavus. Ka oldi sunnitud tehaseid ajutiselt sulgema. Transport ja logistika ei toiminud nii nagu tavapäraselt. Muutusi oli nii turgudel kui ka tarbija harjumustes,“ selgitas Tiidemann.
Praegu on selgelt turul toimuvat mõjutamas Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. “Oleme taas väärtustamas isevarustatust, sest toit on osa julgeolekust ja toidu toomine on elutähtis teenus. Oluline on nii riiklik kui kodanike endi toiduvaru. Sõda on tugevalt mõjutanud ka tootmissisendite hindu, seda just imporditava sööda, näiteks mais ja õlikoogid, osas ning ka väetiste osas on turul hinnakasv juba mitmekordne võrreldes aastataguste hindadega,” rääkis asekantsler. Ta lisas, et laiemas vaates toob teravilja, ja üldse toidu hinnatõus koos energiakriisiga, kaasa mure globaalse toiduga kindlustatuse osas.
Kaubandusel on samuti roll meie toidujulgeolekus – siin on mõttekohaks isolatsionism versus vabakaubandus. Roheleppe puhul on arutelukohaks mitte niivõrd selle vajalikkus, selles ei kahtle keegi, et see on oluline, vaid sellele ülemineku ajakava.
Numbrite keel räägib edust
Piimandusest numbrites rääkides tõi Siim Tiidemann välja, et meie tootjad on tublid ja maailmas esirinnas. „Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2021. aastal Eestis piima 839 400 tonni, aastatagusest kogusest 1% ehk 8400 tonni võrra vähem. Viimati langes piima kogutoodang aastases võrdluses 2015. aastal. Piima kogutoodangu vähenemist põhjustasid mitmed tegurid. Majandusliku poole pealt pärssis tootmist kiire ja laialdane tootmissisendite hinnatõus, samal ajal kui piima kokkuostuhind püsis pikalt paigal. 2021. aastal kasvasid hinnanguliselt piimatootmise kogukulud umbes 9% võrra. Tootjad vähendasid lisasöötade ostmist, mis kahandas lehmade produktiivsust. Ilmastiku osas tekitas pikk suvine kuumaperiood lehmades stressi ja vähendas samuti väljalüpse,“ tõi ta välja olulisemad põhjused piimatoodangu muutuses.
Tiidemann täpsustas, et piima kogutoodangu vähenemise puhul tuleb siiski märkida, et valdavalt toimus langus mitteturustatava piima arvelt ning esmaostjate poolt 2021. aastal Eestis kokkuostetud piima kogus eelmise aastaga võrreldes suurenes.
Samuti sõnas asekantsler, et PRIA põllumajandusloomade registri andmetel piimalehmade pidajate arv vähenes 2021. aasta lõpuks aastatagusega võrreldes 9,5% ehk 104 pidaja võrra 996 pidajani. Vähenemine toimub peamiselt 1-2 lehmapidaja arvelt.
Kui aga vaadata, et meil oli möödunud aasta lõpus 84,3 tuhat piimalehma, siis seda on seitsesada lehma vähem kui aasta tagasi.
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal.
Enamus Eestist eksporditavast piimast läheb teistesse Euroopa Liidu riikidesse, kuhu eksportisime mullu 202 miljoni euro väärtuses piima ja piimatooteid (93% ekspordist). EL-välistesse riikidesse eksporditi piima ja piimatooteid 15 miljoni euro väärtuses (7% ekspordist). Kõige suuremas väärtuses eksporditakse Eestist juustu, millele järgeb toorpiima ja vadakutoodete eksport. Enim ekspordime EL-välistest riikidest Hiina, USAsse ja Norrasse. Tasub ka teada, et Ukrainasse eksporditakse juustu ja vadakupulbrit, alates 2019 aprillist ka võid.
Maaeluministeeriumi asekantsler sõnas, et ELi tulevikuvaade aastani 2031 näeb globaalse nõudluse kasvu ja ka tootmissisendite kasvu. “Tootjad saavad kasu kõrgemast kvaliteedist ning targemast majandamisest, järgides keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse norme. Näiteks nähakse piimatootmises mahepiima osakaalu kasvu, kui see oli 2019. aastal 3,5%, siis aastaks 2031 peaks see jõudma 8 %-ni,” sõnas ta.
Tuleviku osas tõi Tiidemann märksõnana välja selle, et reeglite, toetuste ning nõudluse trendid suunavad kõik keskkonnasõbralikkusele. “Sisenditega toimuv soodustab pigem lühikesi tarneahelaid. Olulisim on kohalik toit kohalikule inimesele taskukohaselt. Nutikas kaubandus jääb mängima tähtsat rolli sektorites, kus on suhteline eelis ja piim on kindlasti üks selliseid sektoreid,” rääkis Tiidemann.
TASUB TEADA
Piimatootmise põhinäitajad Eestis 31. detsembri 2021 seisuga:
- 84,3 tuh piimalehma
- Kogutoodang 839 400 tonni piima
- Produktiivsus 9966 kg lehma kohta
- 996 piimalehmapidajat
- Kokkuostuhind tõusis 31,6 €/100 kg
- Piima toodetakse Eestis rohkem kui tarbitakse, meie isevarustatus on 160%
Kokkuvõtte koostas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
