19. detsembri 2013 Äripäevas viidati põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnadele, mille kohaselt ütles minister: “Mõned põllumajandustootjad ja katusorganisatsioonid, kes väidavad ennast esindavat enamikku sektorist, eelkõige siis põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoja juhtisikud, väidavad, et niisugused meetmed nagu mahetootjate toetamine ei kanna põllumajandustootmise eesmärke ning et sinna kantakse põhjendamatult palju.”
Tegemist on ilmselge arusaamatusega. Oma viimastes kirjades, mille oleme põllumajandusministrile maaelu arengukava asjus saatnud 19. novembril ja 11. detsembril, kirjutame selgesõnaliselt: “Uue perioodi vahendeid tuleks planeerida selliselt, et aktiivsele tootmisele ja turule suunatud mahe- ja tavapõllumajandusettevõtete sissetulekutes ei toimuks drastilist vähenemist.”
Veelgi enam, 19. novembril 2013 kirjutasime põllumajandus-kaubanduskoja nimel põllumajandusministeeriumile: “Teeme ettepaneku, et maaelu arengukavasse tõstetava 40 miljoni euro arvelt rahastatakse kahte meedet: keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse meedet. Seejuures peaks 6 miljonit eurot ehk 15% sellest summast minema mahepõllumajandustootmise lisarahastamiseks ja 34 miljonit eurot keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks, et mõlemas meetmes oleks võimalik suurendada toetusmäärasid (mahepõllumajanduses peaks selle lisaraha suunama loomühikupõhise toetusmäära tõstmiseks ning teravilja-, kaunvilja-, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heinaseemnepõllu kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa toetusmäära tõstmiseks).”
Ettepanekut tehes oleme lähtunud põhimõttest, et esimese samba raha peaks maaelu arengukavas kindlasti suunama aktiivse põllumajandustootmise toetamiseks, seejuures on mahepõllumajandusliku maa osakaal ca 15% – selle osakaalu järgi tuleks ka raha vastavalt kahe meetme ning mahe- ja tavatootmise vahel jagada.
