Valitsuskabinet otsustas 19. aprillil lisaeelarves eraldada põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust toidu varustuskindluse tagamiseks, lisaks otsustati erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär langetada miinimumtasemele.
„Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab nii toidutootmist kui tarneahelaid, seal hulgas siinseid põllumehi. Erinevate sisendhindade hüppeline kallinemine mõjutab ettevõtete tootmisvõimalusi ja sissetulekuid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Toidu varustuskindluse tagamiseks otsustas Euroopa Liit maksta põllumeestele erakorralist toetust. Eestile on ette nähtud 2,57 miljonit eurot. Valitsus omalt poolt eraldab põllumajandussektori toetamiseks 9,1 miljonit eurot. Toetuse jaotuse põhimõtted ja tingimused töötatakse välja lähiajal,“ lisas maaeluminister.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul lubab valitsuskabineti teisipäevane otsus põllumeestel uuele hooajale kindlama tundega vastu minna. Koda tunnustab valitsust leevendusmeetmete rakendamise eest, siiski peab mõistma, et probleemide ulatus on abipaketist märkimisväärselt suurem.
“Põllumajanduskoda on nii enne kui pärast sõja puhkemist rõhutanud erinevatel kohtumistel valitsuse ja Riigikogu liikmetega, et põllumajanduse tootmiskulude kiire kasvu leevendamiseks tuleb langetada kütuse aktsiisi ja anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi. Tunnustame valitsuse otsust rakendada kriisi mõjude leevendamiseks meetmeid. Samas on selge, et abipaketi maht on kiiresti kasvavate ja kumuleeruvate energia-, kütuse-, väetise- ja söödakulude valguses väga piiratud,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Ajutise maksumuudatusena leppis valitsusliit kokku langetada 2022. aasta lõpuni põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi EL lubatud miinimumtasemeni, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta.
„Nn sinise diisli aktsiisilangetus Baltimaade madalaimale tasemele aitaks ohjata kütuse hinnatõusu,“ selgitas Urmas Kruuse. „Selle meetmega saaksime toetada põllumajanduses ja kalanduses tegutsevaid ettevõtteid kuni 6,5 miljoni euro ulatuses aastas, mis peaks aitama vähendada ka survet toiduhindade tõusule. Soodustus saadakse kohe kütuse ostuhetkel, mis oleks sektori jaoks oluline tugi.“
“Peame juba praegu väga tõenäoliseks, et kütuseaktsiisi soodustusega jätkamine on hädavajalik ka 2023. aastal, sest põllumeeste hinnangul kujuneb just järgmine aasta põllumajanduses eriti riskantseks – uue tootmistsükli kulud kujunevad väga suureks, aga põllumajandussaaduste turuhinnad on ettearvamatud ja sõltuvad sõjaga seotud arengutest,” kommenteeris Sõrmus.
Lisaks eraldati Maaeluministeeriumi ettepanekul 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna ca 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut. „45 000 tonni tähendab suures pildis inimtarbimise kuue kuu varu ning kogutarbimise ühe kuu varu,“ selgitas maaeluminister.
Sõrmuse sõnul saab abipaketi mõjule ja põllumajandussektori tegelikule olukorrale hinnangu anda ilmselt alles sügisel, mil saak on salves, hinnatõusud on kallimate tootmissisendite näol täismahus jõudnud tootjateni ning olukord põllumajandussaaduste turgudel on selginenud. Tema sõnul peab väga hoolikalt koostöös põllumajandusorganisatsioonidega kaaluma ka kriisiabi jaotamise põhimõtteid.
