Lihaveise hinda kommenteerides ütleb Andres Vaan, et kui eelmine aasta oli kilohind kolm eurot, siis täna on hind isegi 4,70 peal olnud. „Lihaveiste kohalt ütlen, et kellel on täna võimalik loomi müüa, neil on head ajad – kurta küll ei saa. Samas on see ainult hetkeline seis nagu piima hind, mis korra hüppab üles ja siis kirjutatakse veel kaks aastat hiljem, et piimameestel on superajad,” muigab 2021. aasta põllumees.
Topi talu vanaperemees Aldo Vaan on lautade vahel toimetamas, kui külalisi kohtab. Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete väljasõidu üheks eesmärgiks oli vaadata, kuidas piirkonna edumeelne mahelihaveisekasvatus sujub. Noorperemees, Andres Vaan lisandub külaliste hulka väikese viivitusega, just äsja on ta tulnud koos Põllumeeste Ühistu Kevili agronoomi Meelis Värnikuga põllult, kus käidi talivilja olukorda ja kevadise liigvee kahjusid hindamas. Värniku sõnul on liigvesi osadele põldudele liiga teinud, aga midagi hullu pole. Eesti talivilja põldudele on veel vara hinnangut anda, piirkonniti on seis erinev ja osaliselt pole veel lumigi täitsa ära sulanud.
Riskide hajutamine
„Varasemalt on lihaveistega olnud nii, et tõuloomamüük on andnud lisaraha juurde, kuid ega sellega rikkaks saa ja samas nälga ka ei jää. Toime tuleb siis, kui sul on terve kompleks, natuke poollooduslikke kooslusi, lisaks mahetootmine. Meil on siin paljuski rasked savimaad, nendel majandame rohumaade ja lihaveistega. Kokku on karjas 450 looma, neist 160-170 amme,” kommenteerib Andres Vaan limusiinide ja heledate akvideenide karja.
„Rapsi ja teravilja on meil umbes 500 hektari peal, nii tava kui mahedat. Loomad on meil kõik mahedad, noorloomadele kasvatame ise sööda, osa teravilja läheb müügiks. Poollooduslike koosluse all on 100 hektarit. Niimoodi me toimetame – jõekaldad ja rasked savimullased heinamaad on veiste käes, ja paremad maad, kus annab vilja kasvatada, need on teravilja ja rapsi all. Iga ühik maad meil midagi toodab. Võime öelda, et meil on üsna heal järjel tootmine. Lihaveisekasvatust saab teha mitmeti, meie toodame tarbijale kvaliteetset liha,” kinnitab Andres Vaan.
Lisaks on Topi Mõisas ka tõuaretuse pool, millega alustas Aldo Vaan. Tõuloomi toodi algusaegadel Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Soomest. „Olin veel ülikoolis, kui isa ostis esimesed loomad, mille hind tundus toona väga kõrge. Nüüd on see ennast ära tasunud, saame müüa aastas kakskümmend tõupulli teistele karjadele. Kuid oma äri ainult tõuloomamüügile rajada ei saa, sest turg on üsna kaootiline. Me oleme ikka lihaveise kasvatamise peal,” rääkis Andres.
Stabiilsust oodates
Viimased 5-6 aastat on olnud lihaveistes kõva langus. Lihaveiste kasvatajad ootasid, et Eestis jõutakse 100 000 veiseni, kuid paraku pole seda juhtunud. „Korra jõudis see number 80 000-ni ning on nüüd hakanud langema, samamoodi on langustrendis ammede arv. Loodan, et praegu hakkab seis üles minema. Kõik oleneb sellest mida lihahind teeb, kuigi hetkel on hästi, siis suuremat pilti vaadates me sõltume maailmaturu hinnast,” on Andres Vaan tulevikust rääkides ettevaatlik.
Topi Mõisa hoovis on mitu uut lauta, kaks on pererahvas omavahenditest ise suutnud ehitada, teised kaks on ehitatud 2018 aastal toetusrahade abil, lisaks on kaetud lautade vaheline 6000 ruutmeetri suurune ala asfaldiga. Pererahva sõnul paranesid sellest tunduvalt töötingimused. Enam ei pea võitlema tohutu poriga, mis põllutehnika küljest lauda juurde toodi. Hoovi ühes küljes ilutseb päikese käes kiiskav viljakuivati. See ehitati endise madala lihaveise lauda asemel. Aldo Vaan sõnab ehitusmaterjalide hindade järsku hüpet kommenteerides, et kuivati ja punkrid on küll olemas, kuid seinasid enam ei ole. „Seinad on vahepeal kole kalliks läinud,” räägib Aldo Vaan ja lisab, et laenurahasid ei tahaks ehituse lõpetamiseks võtta.”
Ringkäigu lõpetuseks ütles Aldo Vaan, et tal on hea meel, et pere kõik viis last on saanud oma esimesed põllumajanduse kogemused just kodutalust. „Esimesed loomad olid mesilased, hobused ja siis tulid veised,” muheleb vanaperemees.
Ringkäigule järgnes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Pärnumaa põllumeeste ümarlaud, et arutada ühise põllumajanduspoliitika muudatusi alates 2023. aastast, maaparanduse ja haneliste heidutusjahiga seotud küsimusi. Põllumajanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul on põllumajanduspoliitika tulevikule vaadates põllumeeste ühiseks mureks, kuidas uue perioodi keskkonnakohustused ja nende eest makstavad hüvitised omavahel kooskõlla viia. „Ootused põllumeestele on väga suured, aga paraku vahendeid nende ootuste eest tasumiseks napib. Paljud põllumajandustootjad peavad järgmisest aastast vaatamata täiendavatele kohustustele lõppkokkuvõttes väiksemate toetustega hakkama saama. Praegune keeruline julgeolekuolukord aga näitab, et kodumaise põllumajanduse potentsiaali paremasse kasutamisse nii toidu- kui energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub investeerida,“ ütles Sõrmus
Autor: Juuli Nemvalts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja avalike suhete nõunik
