Sealihatootjate mureks on suured käärid tootmise hinna ja toodangu eest saadava hinna vahel. Söödavilja hind on alates möödunud sügisest märkimisväärselt tõusnud, olenevalt viljast 100 – 150 protsenti. Samas on sealiha hind jäänud suhteliselt stabiilseks. Söödahindade järsk tõus on Eesti sealihatootjad pannud väga rasekesse olukorda. Paljude seakasvatajate olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et nende ettevõtete tootmine põhineb ostusöödal ja teravilja tootmiseks puudub vajalik maaressurss.
Tänaste sealiha ja sööda hindade juures toodab iga siga seakasvatajatele hinnanguliselt 10-15 eurot kahjumit. Kui arvestada, et Eestis on iga kuu müügivalmis ca 50 000 nuumikut, siis saab sektor vähemalt 500 000 eurot kahjumit kuus. Selliste kahjumitega on farmid töötanud alates jaanuarist, kui söödavilja hind ületas hinnataseme 200 eurot tonni kohta. Tekkinud olukord võib viia põhikarja vähenemisele ning seab ohtu Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkuse.
„Toiduainete ja põllumajandussaaduste hindade suur volatiilsus ei tekita muret ainult tarbijatele, suured hinnakõikumised tekitavad tõsiseid probleeme nii põllumeestele kui toidutööstustele,“ kommenteerib toiduturu olukorda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Kuigi aasta-pooleteise eest olid teravilja ja piima kokkuostuhinnad talumatult madalal tasemel, siis viimastel aastatel kogetud drastilised hinnamuutused muudavad kogu tarneahela toimimise äärmiselt keeruliseks.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna põllumajandusministrile kirja, milles palutakse kiiret riigipoolset sekkumist sealihatootjate olukorra leevendamiseks. Vajalik on kiire lahendus, mis võimaldaks seakasvatajatele juurdepääsu soodsatel tingimustel laenule. Sealihatootjad vajavad uue saagini lühiajalist soodsat krediiti sööda ostmiseks.
Kuigi Euroopa Liit on rakendanud mitmeid turukorralduse meetmeid, siis pole nendest enamusele Eesti sealihatootjatest kasu, sest neil puuduvad tapamajad ja sealiha ladustamise võimalused.
