Sakala: Tootjad hakkavad üheskoos marju ja õunu pakkuma

Polli marjad võivad edas­pidi koos teiste Eestis kasvatatud õunte ja mar­jadega jõuda välisturule. Just selle eesmärgiga loodi äsja tulundusühing Polli Fruit. Rõngu Aia juhatuse esimehe Toomas. Rüütmanni sõnul oli puuvilja- ja marjakasvatajail viimane aeg koonduda ühises­se organisatsiooni, et madalsei­sust välja tulla.

Parandatakse müüki

“Ühistu annab eeskätt väiketootjaile,turul suurema sõ­naõiguse ja paremad müügivõimalused,” nentis Toomas Rüütmann, kes on üks Polli Fruiti asutajaid. “Tunnustatud tootjaorganisatsioon on vajalik ka välisturule minekuks. Prae­gu pole tunnustatud puuviljatootjate ühistut vaid neljas Euroopa riigis: Luksemburis, Lätis, Leedus ja Eestis.”

Rüütmanni jutu järgi aitab ühinemi­ne tootjatel end ka Eesti turul paremi­ni sisse seada. “Kee­gi ei tule saagile põllu äärde järele, vaid tuleb ise en­nast välja pakku­da,” rõhutas ta.

Tema juhitaval ettevõttel on Poliis 55 ja Rõngus 157 hektarit õunaaeda, lisaks paarikümnel hektaril sõstrapõõsaid. Mullu -müüdi Rõngu Aia kaubamärgi all poodides 350 tonni õunu, 650 tonni läks Põltsamaa Felixi mahlapresside alla.

Paradoks

Toomas Rüütmann avaldas lootust, et aasta lõpuks kuulub tulundusühingusse kümme suuremat kasvatajat, kuid nagu ta toonitas, oodatakse sinna ka kõiki väiksemaid ettevõtjaid.

Rõngu Aia juhatuse esime­he meelest on kodumaise too­dangu levikut takistanud see, et pole ühtset jaotuskanalit.

“Kaootilisus on ol­nud kahjulik nii kasvatajale kui kauplustele,” rää­kis ta. “Eesti õuna- või mustasõstratooteid pole poodides saada, suured hulgiketid pole neid aga väiketootjalt ostnud, sest pakuta­vad kogused on ol­nud väikesed ja ebastabiilse suuru­sega.”

Rüütmann näeb Eesti õun­tele turgu Soomes. Enamik õu­nu tuleb seal Ahvenamaalt, kuid paraku jääb sellest va­heks ning uusi istandusi napib.

“Soomlased teavad Eesti õunasortidest palju ning kui suudame nõutava kvaliteediga piisavalt suuri koguseid pakku­da, leiaksime seal turgu,” lisas ta.

Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse ju­hataja Ave Kikas ütles, et kes­kus annab ühistu liikmetele nõu uute aedade rajamiseks ning jagab agrotehnilist teavet kvaliteetsete õuna- ja marja­kultuuride kasvatamiseks. Sa­muti aidatakse korje, saagi säi­litamise, turustamise ja väärindamisega.

Selveri ostudirektor Tiiu Valk lausus, et väiketootjate koondumine on suure jaeketi silmis positiivne märk, sest nii suudetakse tegutseda efektiiv­semalt ning tagada oodatav maht ja kvaliteet.

ARVAMUS

Kati Kusmin, ETK juhatuse esimees

Suure jaekaubandusette-võtte seisukohalt lihtsus­tab kauba koondamine tu­lundusühistu kaudu kindlasti toodete poelettidele jõudmist. Kõigi meie ligi 300 A ja O, Konsumi ja Maksimarketi varustamine käiks väiketootjale üle jõu, ent piirkondlikult on see igati sobilik.

Egon Valdaru (Sakala)

Eelmine luguPakendeid puudutavasse seadusandlusse on oodata silokile osas täpsustusi
Järgmine luguMAK toetused võivad Eestis laieneda ka suurettevõtetele