Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, millega soovitakse vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra, suurendab oluliselt riski, et Eesti põldude saagikus väheneb ja tagatipuks jõuab Eesti elanike toidulauale vähem kvaliteetset kodumaist toitu. Sellist tulevikku prognoosides näeb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ette veelgi hüppelisemat toiduainete hinnatõusu.
„Kui strateegia „Talust taldrikule“ esitlemise ajal võisime loota, et Euroopa mõistes väga säästlik Eesti taimekasvatus nii suurtest kärbetest pääseb, siis tänaseks esitatud määruse eelnõu on need illusioonid eos kustutanud,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus komisjoni plaani 2030. aastaks vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja riski 50% võrra.
Sõrmus selgitas, et komisjoni tehtud määruse ettepanekuga kehtestatakse igale liikmesriigile siduvad eesmärgid, mis on arvutatud üsna keeruka valemi ja parameetrite alusel. „Määrus paneb madala kasutuskoormusega riikidele minimaalselt 35% vähendamise kohustuse, aga lisakriteeriumite alusel tõotab Eesti kohustus kujuneda tegelikkuses 50%st suuremakski,“ osutas Sõrmus murekohtadele. „Meeldetuletuseks, et Eesti on euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis turustati Statistikaameti andmetel 0,75 kg taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta, samas ELi keskmine on kolm korda rohkem ehk 2,33 kg hektari kohta,“ lisas ta.
Võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. „Seetõttu rõhutamegi jätkuvalt, et vähendamise kohustusi seades tuleb arvestada ka liikmesriikide seniseid lähtetasemeid ja meie täiendav potentsiaal vahendite kasutamise vähendamiseks Eestis on üsna piiratud,“ on Sõrmus kõigutamatu.
Koja juhti teeb murelikuks ka Euroopa Komisjoni kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine nitraaditundlikel aladel. „Eestis on nende näol tegemist väga viljakate aladega, mis moodustavad põllumajandusmaast ligi kolmandiku ja kus toodetakse üle 20% Eesti teravilja, kaunvilja ja õlikultuuride saagist,“ selgitas Sõrmus. Ta lisas, et nii suurel alal taimekaitsevahendite kasutamise keelamine seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku, sest põllumajandus nendes piirkondades poleks majanduslikult enam jätkusuutlik. „Isegi mahetootmine nitraaditundlikel aladel oleks küsitav, sest ka mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite ja haiguste tõrjumiseks taimekaitsevahendeid,“ arutles ta.
Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine suurendab süsiniku heidet, sest see muudab päris keerukaks Eestis üha suuremat populaarsust võitva minimeeritud harimise ja otsekülvi tehnoloogiate kasutamise. Komisjoni ettepanekud võivad Sõrmuse sõnul panna põllumehi umbrohtude tõrjumiseks enam rakendama künnipõhist tehnoloogiat, mis suurendab süsiniku heidet.
Kust tuleb finantseering?
Põllumajanduskoja esimees ütles, et eraldi väärib põhjalikku arutlemist uute nõuetega kaasnev halduskoormus ja kulude kasv. „Euroopa Komisjon leiab, et määruse rakendamisega seotud kulud esimese viie aasta jooksul saab hüvitada ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Tegelike mõjude suurust arvestades võib peaaegu kindlalt väita, et tegemist on praktiliselt sisutühja lubadusega. Näiteks Kieli ülikooli mõjuhinnang strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkide saavutamise kohta toob välja, et see toob ELis endaga kaasa suure tootmise vähenemise – nii teravilja kui õlikultuuride puhul prognoositakse üle 20% tootmise vähenemist,“ juhtis Sõrmus tähelepanu küsimustele, mis ootavad lahendamist.
„Poliitilistest motiividest taimekaitsevahendite kasutamist vähendada võib ju aru saada, aga ükski poliitik ei saa tähelepanuta jätta oma vastutust seista selle eest, et meie toidulaud oleks ka tulevikus kaetud. Taimed vajavad haiguste ja kahjurite eest kaitset ka edaspidi, kliimamuutused võivad uusi ohte taimede tervisele isegi suurendada,“ tõi koja juht välja vasturääkivusi eesmärkide täitmisel. „Niisiis on vajalikud toimivad alternatiivid taimede ja saagi kaitsmiseks – selles osas on aga tööriistakast üsna ahtake. Juba praegu on erinevate taimekaitsevahendite valik liiga väike ja uute toodete turule lubamine väga aeglane protsess. Kui aga keelata ära asendust vajavate toimeainetega vahendid ilma uute alternatiivideta, on meie põllumees suure probleemi ees,“ lisas ta.
Millist probleemi lahendame?
Putukatõrjevahendite vastutustundliku kasutamise vahetuks indikaatoriks on mesilased. Viimase nelja aasta jooksul pole Eestis teadaolevalt ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest taimekasvatajate jaoks on koostöö loodusega ja tolmeldajate tervis tähtsad. „Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane elukeskkond ning ta ei saa sellesse pahatahtlikult suhtuda, kuna sellega ta ohustaks ka enda ja enda lähedaste tervist,“ selgitas Sõrmus.
Toiduseire tulemused kinnitavad samuti, et Eesti põllumeeste toodetud toit on puhas, Euroopa Liidus (EL) üks kõige puhtamaid. Euroopa Toiduohutusameti pestitsiidijääkide 2019. aasta aruande kohaselt sisaldas Eesti päritolu toiduainetest pestitsiidijääke üle piirnormi 0,8% proovidest ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele. EL-i päritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samas kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%. „See on tõsine mõttekoht, kas kohalikku tootmist üha keerukamaks ja kulukamaks muutes ei ava me oma turgu üha rohkem imporditud toidule, mille puhtuses ei saa me kahjuks sama kindlad olla kui oma enda põllumeeste töö vilju maitstes,“ rääkis Sõrmus.
Ta rõhutas, et rohepöörde saatjaks ei tohiks olla Hollandi tänavatel nähtud vägivaldsed väljaastumised, kus põllumehed meeleheitlikult oma tuleviku ja ellujäämise nimel võitlevad. „See muidugi eeldab mõistuspäraseid eesmärke, selget tegevusplaani ning lahenduste leidmiseks konstruktiivset koostööd põllumeeste ja valitsuse vahel. Euroopa Komisjon on ju rohekokkulepet iseloomustanud kui uut majanduskasvu strateegiat, mille eesmärk on muuta EL majandus kaasaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks,“ osutas koja juht algsetele eesmärkidele. „Põllumajandusvaldkonnas seni tehtud ettepanekud jätavad aga väga teistsuguse mulje. Viimane aeg on avatud koostöös teha ettevõtjatest rohepöörde liitlased, mitte selle heitunud vastased,“ lisas ta.
