Roomet Sõrmus: jaekaubandus alles kohaneb maailmaturu hindadega

Piimatööstuse hea seis on suuresti tänu ekspordile. Foto: Juuli Nemvalts

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles üldist toiduainete hinnatõusu kauplustes kommenteerides, et kuna piimatoodete ja mitmete teiste toiduainete tootmisel on suur osakaal ekspordil ning ekspordihinnad on kasvanud kiiremini, kui siseturule müüdavate toodete hinnad, siis  jaekaubandus pole nii tooraine kui teiste tootmissisendite hindade kallinemisega seotud objektiivset hinnatõusu täiel määral veel vastu võtnud. 

Möödunud nädalal avaldatud Swedbanki analüüs näitas, et kuigi Eesti toidutööstuste käive selle aasta esimeses kvartalis kasvas lausa 19%, siis sektor lõpetas kiiresti kasvanud kulude tõttu kvartali ikkagi kahjumis.

Hinnatõusust rääkides ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, et kodumaistele toidutööstustele on toiduainete kiire hinnakasv kindlasti ka ohukohaks, sest toit moodustab suure osa Eesti inimeste väljaminekutest ning tarbijate ostujõud on piiratud.

„Arvestades praegust olukorda, kus toiduainete tarbijahinnad on aastaga umbes viiendiku võrra kasvanud, hakkavad inimesed paratamatult harjumuspärastele toiduainetele otsima soodsamaid alternatiive, mis omakorda viib ilmselt ka imporditud toidu osatähtsuse suurenemiseni inimeste toidukorvis,“ osutas Sõrmus murekohtadele.

Tootmismahud vähenesid

Sõrmus märkis, et kuigi Statistikaameti andmetel vähenes juunis toiduainete tootmises tööstustoodangu maht 1,7% on põllumajandus- ja toiduturgudel hinnakõikumised üsna tavapärased, mistõttu toodangu mahu vähenemisest ühe kuu lõikes üldisemaid järeldusi teha oleks ennatlik. „Samuti mängib toidutööstuses nii tootmises kui tarbimises sesoonsus väga olulist rolli. Kui vaadata jooksevhindades eri toidutööstuse valdkondade toodangu maksumust juunis võrrelduna aasta taguse ajaga, siis kõikides suuremates tootmisvaldkondades on toodangu maksumus oluliselt kasvanud. Sõltuvalt sektorist on kasv olnud 20-35%. Seejuures tuleb siiski silmas pidada, et samal ajal on väga palju kallinenud ka tooraine maksumus ja sisuliselt kõik teised tootmiskulud. Nii nagu teisteski valdkondades on toidutööstuste jaoks väga suur väljakutse energiahindade suur kasv,“ lisas ta.

Sõrmus ütles, et kuigi põllumajandus- ja toiduturgudel toimus pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse päris kiire hinnatõus, on praeguseks osades valdkondades olukord rahunenud. „Näiteks teravilja ja õlikultuuride turul on hinnad tipptasemega võrreldes ca viiendiku võrra langenud,“ osutas ta. „Samas püsib rahvusvahelise toiduturu olukorda väljendav FAO toiduainete hinnaindeks jätkuvalt väga kõrgel tasemel, kuigi juunis see koondindeks kolmandat kuud järjest langes. Sealhulgas õlide, teravilja ja suhkru hinnad maailmaturul juunis langesid, seevastu piima ja liha hinnad hoopis tõusid,“ juhtis koja juhatuse esimees tähelepanu üldisele ebastabiilsusele.

Ekspordi mõju

Sõrmus tõi välja, et toidutootmise valdkonnas on suurima osatähtsusega piimatööstus, millele järgneb lihatööstus ja muude toiduainete tootmine.

„Toidutööstuse toodangu müügist on eksport moodustanud viimase aasta jooksul keskmiselt 36%, kuid sektorite lõikes on ekspordi osatähtsus väga erinev. Piimatööstus ja muude toiduainete tootmine on keskmisest suuremal määral ekspordile orienteeritud, vastavalt 37% ja 52% müüdud toodangust läks eksporti, samas kui lihatööstuse toodangust on viimase aasta jooksul ekspordiks läinud vaid 16%. See mõjutab oluliselt ka ettevõtete majandustulemusi,“ selgitas Sõrmus. Lisades, et piimatööstuse poolelt vaadates on aastases võrdluses ekspordihinnad kasvanud oluliselt kiiremini, kui siseturule müüdavate toodete hinnad, kuna jaekaubandus pole nii tooraine kui teiste tootmissisendite hindade kallinemisega seotud objektiivset hinnatõusu täiel määral veel vastu võtnud.

Sisendhindade tõus on palju puudutanud loomakasvatust ja lihatootmist, kus ostusööda tähtsus kogukuludes on märkimisväärselt suur. „Lihatööstus on praegu suhteliselt keerulises olukorras, lihatootjate jaoks on tooraine söödakulude suure hinnatõusu tõttu läinud väga palju kallimaks. Samas tarbijate ostujõud, eriti kallimate lihaliikide puhul on piiratud. Lihatööstuse olukorda hakkab väga tugevalt mõjutama, milliseks kujuneb lõppkokkuvõttes olukord söödaturul. Vaatamata viimaste kuude hinnalangusele on vilja ja teiste söödakultuuride hind jätkuvalt üsna kõrge,“ märkis Sõrmus.

Eelmine luguRiik pakub põllumeestele niitmiseks maid
Järgmine luguToidutootjad rääkisid Arvamusfestivalil