Põllumajandusministeerium kavandab meetmeid, et piirata perioodil 2015-2020 väljamakstavate pindalatoetuste puhul põllumajandusmaa osakaalu, kus toetusi saadakse vaid rohu hekseldamise eest „Peame jõuliselt piirama sellist „euroheinategu“ ja vähendama maade hulka, kus pindalatoetusi saadakse vaid kord aastas rohu purustamise eest. See ei too kaasa mingit põllumajandustoodangut ja ka põllumehed on ammu soovinud selle olukorra muutmist,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
“Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsist nähtub, et nn euroheinamaad on põllumajandustegevuseks sobivad ning nende tänane kasutus on ebaratsionaalne nii majanduse kui kliimakaitse seisukohalt. Toetuste taotlemisel on nõutav vaid nende maade ühekordne hooldamine, mis soodustab rohumaade passiivset kasutamist. Viimastel aastatel on muuhulgas suurenenud tendents, et maid ostavad spekulatiivsetel eesmärkidel kokku suured kinnisvarafirmad,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus rohumaade hekseldamise piiramise vajadust.
Põllumajandusministeeriumi andmetel tegeletakse praegu Eesti põllumajandusmaast ligi kümnendikul hooldusniite, sh rohu hekseldamisega. „Kuigi mõnel puhul on tegevus õigustatud, siis kahjuks on hulga maaomanike jaoks muutunud see omaette äriks. Viimaste aastate statistika näitab, et sellise põllumaa pind on järjest suurenenud. See ei ole ühise põllumajanduspoliitika eesmärk,“ ütles Padar.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on jätkusuutlik toidutootmine vastavalt turunõudlusele. Selleks, et kasvava nõudluse korral oleks võimalik toidu tootmist suurendada, on kehtestatud minimaalsed tingimused põllumajandusmaa hooldamisele, et põllumajandusmaa väärtus ei langeks ja tootmise laiendamine oleks võimalik ilma suuremate kulutusteta. „Kuid kunagi pole olnud selle eesmärk maksta toetust rohupurustamise kui tegevuse eest olukorras, kus nõudlus toidutootmiseks on olemas ja põllumajandusmaad on seega võimalik kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks,“ selgitas Padar.
Ministri sõnul otsitakse praegu võimalusi, kuidas suurendada maaomanike huvi asendada rohu purustamine lisandväärtust loova põllumajandusliku tegevusega. Padar rõhutas, et kindlasti ei tähendaks muudatused täielikku hekseldamise keeldu, küll aga selle olulist piiramist ja praeguse korra täpsustumist.
Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.
TAUST
2012. aasta sügisel käsitleti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja initsiatiivil nn euroheinamaade probleemi ka Eesti Säästva Arengu komisjoni istungil. EPKK juhataja Roomet Sõrmus viitas oma ettekandes Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) 2011. aasta uuringule, milles hinnati mullaviljakust ja maade kvaliteeti erinevast maakasutusest lähtuvalt.
PMK uuringu eesmärgiks oli selgitada muldade ning maakasutuse kvaliteeti erinevatel maakasutustasanditel ja hinnata nende sobivust põllumajandustegevuseks. Võimalikeerinevuste teada saamiseks analüüsiti eraldi kõiki püsirohumaid ning neid püsirohumaid, mille majandajatel puuduvad põllumajandusloomad (edaspidi nn eurohein). Analüüsitavadtasandid olid järgmised:
1. PRIA põllumassiivide registris olev massiivide kogupind, mis on heas põllumajanduslikus korras ja millele võib põllumajandustoetusi taotleda, oli 2010.a lõpuseisuga 1 181 696 ha.
2. Ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotleti 2010. aastal 876 501 ha, kuid kokku oli nende tootjate kasutuses 950 743 ha (edaspidi ÜPT pind).
3. Toetusalune püsirohumaade pind oli 2010. aastal 268 435 ha, kuid kokku oli nende tootjate kasutuses püsirohumaid 423 965 ha (edaspidi PR pind).
4. Selliste püsirohumaade ja looduslike rohumaade, mille majandajatel/omanikel puuduvad põllumajandusloomad, pind oli 2010. aastal oli kokku 80 177 ha (nn eurohein). Kuna puudub lisainformatsioon loomadeta tootjate püsirohumaade koristus- võikasutusviiside kohta, on eeldatud, et nendel maadel toimub heina hekseldamine.Euroheina pinnad kajastuvad ka eelmises, kogu püsirohumaade tasandis.
ÜPT alusest pinnast moodustavad põllumajandustegevuseks hästi sobivad mullad 78% ja euroheinamaade kogupinnast on häid muldi 57%. Mullastiku seisukohalt ei erine mitteloomapidajate kasutuses olevad maad oluliselt loomapidajate kasutuses olevatest püsirohumaadest – mullaviljakus on mõlemal tasandil üldiselt sarnane. ÜPT toetusaluselisest pinnast ei sobi põllumajandusmaaks 2,6% üldpinnast.
Edasisel analüüsil vaadeldi liigniiskete ja kuivendatud muldade levikut samadel maakasutuse tasanditel. Muldade liigniiskus on kahtlemata muldade põllumajanduslikku kasutamist limiteeriv tegur, kuigi seda saab parendada kuivendamisega. Enamus kuivendussüsteeme Eestis hakkab amortiseeruma, mistõttu nende efektiivsus mullaviljakuse parandajana väheneb. Sellest lähtuvalt arvestati liigniisked ja kuivendatud mullad piiratud kasutussobivusega muldade hulka. Tulemustest selgub, et 2010.a oli liigniiskeid muldi ca 32% ÜPT maadest. Kõige rohkem liigniiskeid muldi oli püsirohumaadel ja euroheinamaadel. Liigniiskete muldade suur osatähtsus püsirohumaadel on loomulik, sest sellistel maadel on väiksem vajadus agrotehniliste tööde järele varakevadel ja hilissügisel, mil liigniiskuse mõju on kahtlemata kõige suurem. Kuivendatud muldade suurem osatähtsus võrreldes liigniiskete muldadega tuleneb asjaolust, et Eesti tingimustes on kuivendatud ka küllalt suur osa gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeid muldi.
Mullaviljakust üldistavaks näitajaks peetakse mulla boniteeti, mis kajastab erinevaid mullaomadusi – huumusesisaldust, huumushorisondi tüsedust, mullaliiki, mullalõimist jne. Kaalutud keskmine perspektiivboniteedi hindepunkt oli ÜPT pindadel 47 punkti ning püsirohumaadel ja euroheinamaadel 44 punkti.
Kõige happelisemad mullad kaalutud keskmise pH järgi on euroheinade massiividel, kuid nende kaalutud keskmine näitaja 6,2 on tegelikult taimede normaalseks kasvatamiseks piisav.
Hektarite järgi kokku on euroheinamaid kõige rohkem Harjumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Kõige väiksem on selliste püsirohumaade pind Hiiumaal ja Järvamaal. Suurim euroheinamaade osatähtsus kogu püsirohumaade pindalast on Ida-Virumaal ja Tartumaal (mõlemal ca 50%) ning väiksem Hiiumaal (alla 20%) ja Saaremaal (üle 10%). Saartel on paljudel püsirohumaa omanikel säilinud väikesearvulised lambakarjad, kuid nende kasutuses olev püsirohumaa pind on karja ülevalpidamiseks vajalikust tunduvalt suurem. Eksperthinnangu alusel on sellistel tootjatel tegelikult palju kasutamata püsirohumaa pinda.
Vabariigi keskmisena on euroheinamaade osatähtsus püsirohumaadest 33% ehk kolmandik maadest kuulub neile omanikele, kellel puuduvad loomad ehk heina otsesed tarbijad. Kahtlemata on osa neist maadest renditud loomapidajatele või tehakse sealt heina, silo vms, kuid paraku puudub sellekohane täpne statistika.
Hinnates erinevate maakasutuse tasandite mullaviljakust ja muldade sobivust põllumajandus-tegevuseks, toob Põllumajandusuuringute Keskus välja järgmist:
> Praegusest ÜPT pinnast sobib hästi põllumajandustegevuseks 78% pinnast. Põllumajandustegevuseks halvasti sobivaid muldi on ÜPT pinnast ca 2,6% ehk 25 000 ha;
> Püsirohumaade ja euroheinamaade mullad on suhteliselt sarnase sobivusega põllumajandustegevuseks – euroheinamaadel on veidi vähem hästi sobivaid muldi ja veidi rohkem halvasti sobivaid muldi;
> Püsirohumaade ja euroheinamaade mullad on tunduvalt liigniiskemad võrreldes teiste maakasutuse tasanditega;
> Enim halbade lõimistega muldi leidus püsirohumaa põldudel ja lõimise seisukohast on püsirohumaa mullad veidi halvemad kui euroheina põllud;
> Kõige happelisemad mullad on euroheinamaadel.
> Mullastiku analüüs näitas, et püsirohumaad ja euroheinamaad on paigutunud üldkokkuvõttes suhteliselt sarnase viljakusega muldadele, kuigi enamuse uuritud kriteeriumite järgi olid püsirohumaad veidi parematel muldadel.
“Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsist nähtub, et nn euroheinamaad on põllumajandustegevuseks sobivad ning nende tänane kasutus on ebaratsionaalne nii majanduse kui kliimakaitse seisukohalt,” rõhutas EPKK juhataja Roomet Sõrmus Säästva Arengu Komisjonile antud ülevaate kokkuvõtteks. “Toetuste taotlemisel on nõutav vaid rohumaade ühekordne hooldamine iga aasta 20. juuliks, mis soodustab rohumaade passiivset kasutamist. Viimasel ajal on suurenenud tendents, et maid ostavad spekulatiivsetel eesmärkidel kokku suured kinnisvarafirmad, kes osutavad põllumeestele survet maa rendihindade tõusuks,” ütles Sõrmus.
