Riigilt tulevad uued vastuolulised piirangud Natura aladele

Foto: shutterstock.com

4. veebruaril teatas Keskkonnaamet ühepoolselt, et peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsades, kus seni olid tegevused lubatud.

Keskkonnaamet kutsus erinevaid organisatsioone 4. veebruaril ühisele ümarlauale, et enda sõnul rääkida läbi, millised on võimalused metsaelupaikade kaitseks Natura aladel. „Üritusest teavitati asjaosalisi ette 7 päeva, ette ei saadetud mitte mingeid materjale ning virtuaalset osalemist tänases tervisekriisi olukorras ei võimaldatud. Meile oli selge, et riik mingit ühist arutelu enam ei otsi ning kõik otsused on ametnike poolt juba tehtud“ sõnas Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis seepeale kohtumise korraldajatele teada, et sellistel tingimustel, kus aruteluks ruumi ei ole, üritusel ei osaleta. Oma vastuses avaldati nördimust seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi suhtumisega partnerite kaasamisse. Põllumajanduskoda rõhutas oma tagasisides, et nad ei toeta täiendavate kaitsealade või piirangute kehtestamist, sest pikemaajaliselt ei ole see jätkusuutlik ei elupaikade endi, maksumaksjate ega maamajandajate seisukohast. Loodushoius tuleb keskenduda uutele mudelitele ning meetmetele, mis hõlmavad kõiki osapooli sh metsaomanikke ning aitavad loodusväärtuseid hoida, luua ja arendada.

Kuidas aga metsaomanik saab kontrollida, kas uued piirangud puudutavad ka tema metsamaad? Uute kitsenduste kaardikiht on tänaseks nähtav ka metsaportaalis ning selle nägemiseks tuleb metsaportaali sisse logida. Avaneval lehel tuleb vasakult menüüst valida looduskaitsega seotud kihtide loetelu ning selle lõpus asub „Metsaelupaigad“. Selle valimine muudab kaardivaates kihi aktiivseks ning nii on omanikul võimalik kontrollida, kas uued piirangud mõjutavad tema metsamaad või mitte. Uute piirangute kompenseerimisega seonduv on aga hoopis lahtine, sest ka keskkonnaminister on rõhutanud, et lisavahendeid tuleb alles otsida.

Eelmine luguEesti arvati põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse
Järgmine luguKuidas muuta toidutootmine Eestis kliimaneutraalseks?