Rapsipind tänavu kasvas, kartulit kasvatatakse taaskord vähem

Käesoleval aastal on teravilja pind pisut suurenenud, kaunvilja pind jäänud samaks, rapsi -ja rüpsi pind oluliselt kasvanud ja kartuli pind oluliselt vähenenud, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja analüüsist.

PRIA andmetel kasvatatakse sellel aastal teravilja kokku 371 113 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 1% rohkem. “Ligi poole teravilja pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11% kaer ja 4% rukis. Teiste teraviljade osakaal jääb juba väiksemaks,” kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Nisu kasvatatakse sellel aastal kokku 184 353 hektaril, millest koguni 85% moodustab talinisu. Talinisu pind on aastaga suurenenud 15%, suvinisu pind on aga aasta aastalt jäänud väiksemaks. Sõrmuse sõnul pole nisu pind olnud Eesti taasiseseisvumise algusest saati kunagi nii suur kui tänavu. “Võrreldes 1991. aastaga kasvatatakse tänavu Eestis nisu ligi 8 korda suuremal pinnal, ka Euroopa Liiduga liitumise järel on nisu kasvupind üle kahe korra suurenenud,” selgitas ta.

Otra kasvatatakse tänavu kokku 118 471 hektaril, millest üle kahe kolmandiku moodustab suvioder. Taliodra pind on aasta aastalt siiski suurenenud ja ulatub tänavu juba 36 007 hektarini.

Kaera kasvatatakse tänavu 39 779 hektaril, millest kaks kolmandikku on mahekaera pind. Kaera pind pole aastaga oluliselt muutunud. Rukist kasvatatakse tänavu 13 714 hektaril, mida on 2021. aastaga võrreldes 15% enam. 41% rukki pinnast on maherukki all.

Kaunviljade pind on tänavu kokku 49 113 hektarit, mis on enam-vähem sama palju kui 2021. aastal. Kaunviljade pinnast suurima osa moodustab 37 599 hektaril kasvatatav põldhernes, mille kasvupind on aastaga 14% suurenenud. Põldoa pind ulatub tänavu 11 475 hektarini, mida on 28% vähem kui möödunud aastal.

Aastaga on oluliselt suurenenud rapsi- ja rüpsipind. Tänavu kasvatatakse neid õlikultuure kokku 89 295 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 13% enam. Lõviosa rapsi- ja rüpsi kogupinnast moodustavad talikultuurid, mille kasvupind ulatub 80 201 hektarini. Suvirapsi ja -rüpsi pind jätkas viimastele aastatele omast langustrendi.

Tatra pind ulatub tänavu koguni 9202 hektarini, mida on möödunud aastaga võrreldes 54% enam. Tatra pinnast valdav enamus on mahe (85%). Aastaga on oluliselt suurenenud ka õlikanepi kasvupind, mida kasvatatakse tänavu 6798 hektaril. Möödunud aastaga võrreldes on kanepi pind 57% kasvanud. Ka õlikanepist enamus on mahepind (89%).

Sõrmuse sõnul jätkas kartulikasvatus tänavu vähikäiku. “Kui 2021. aastal kasvatati Eestis kartulit veel 3370 hektaril, siis  tänavu vaid 3109 hektaril, mida on 8% mullusest vähem. Kartuli pinnast on vaid 2,8% mahepind. Viis aastat tagasi oli kartuli pind Eestis ligi 5400 hektarit,” tõi koja juht esile.

“Selle aasta saaki on veel vara prognoosida, aga möödunud aastal oli põua ja väiksema kasvupinna tõttu kartuli saak ligi veerandi võrra väiksem 2020. aastaga võrreldes. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 54 kg kartulit. Kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud. Kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud,“ selgitas Sõrmus.

“Oodatult on tänavu suurenenud ka haljasmaisi kasvupind. Sellel aastal kasvatatakse maisi kokku 16 173 hektaril, mis on möödunud aastaga võrreldes peaaegu veerandi võrra enam. Pinna suurenemine võib olla seotud Ukrainas toimuva sõjaga, mis on halvendanud maisi kättesaadavust ja muutnud loomasöödaks vajaliku teramaisi kallimaks,” ütles põllumajanduskoja juht.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja analüüs valmis PRIA selle aasta pindalatoetuste taotluste andmete põhjal, mida on võrreldud Statistikaameti möödunud aastate põllukultuuride pindade andmetega.

Põllukultuuride kasvupind 2017-2022

Allikas: EPKK arvutused Statistikaameti ja PRIA andmetel