Aasta Põllumehe tiitlile käib tugev rebimine

Konkurss on tunnustus tehtud tööle

Juunis külastati kahepäevase ringkäigu raames seitset Aasta Põllumehe konkursil osalejat, ülejäänud kandidaatidega kohtuvad žüriiliikmed juuli lõpus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus tõdes, et seekordsed kandidaadid on eriilmelised põllumajandusvaldkonnas tegutsejad, kelle ühiseks nimetajaks võib lugeda kogukonnas uute ideede algatamise ja eestvedamise.

Koja esimees sõnas, et kohtumised ettevõtjatega olid väga erinevad. Samas on see tervitatav, sest toob esile Eesti põllumajanduse ja maaelu mitmepalgelisuse. „Tegevusalad ulatuvad traditsioonilisest teravilja ja piimakarja kasvatusest täiesti uute tootmissuundadeni. Heaks näiteks on siin mahemustsõstrakasvatus,“ jagas nähtut Roomet Sõrmus. „Ettevõtete tegevusvaldkonnad on ka üsna eriilmelised: on traditsioonilisi peretalusid nagu näiteks Jõeääre talu, mis on pärjatud varasemalt ka Aasta Talu tiitliga. Nemad kasvatavad köögivilja ja kartulit, just seal samas toimivale Paide turule. Neil on tarbijale lähedane tootmisviis ja samas on ettevõtteid, kus kasutatakse tipptehnoloogiaid ja täppisviljelust ning parimaid praktikaid, et saada suuri saake.“

Sõrmuse hinnangul saab põllumehi jagada mitmesse kategooriasse pigem tegevusvaldkondade järgi. „Meil on kaks äärmiselt tublit teraviljakasvatajat, kellest üks nn hobi korras tegutseb maasikakasvatusega ja teisel on lisals lihaveisekasvatus, kelle karja loomad on kõrgelt hinnatud ka välismaal,“ tõi välja koja esimees. „Kui veel tahta kandidaate tegevuste järgi grupeerida, siis nii mitmedki on mahetoidu kasvatajad.“  

Südamega tegutsejad

Üheks Aasta Põllumehe kandidaadiks on Tõnu Vreimann, kes tegutseb ettevõtte Kõpu PM nime all ja kes valiti 2021. aastal parimaks piimakarjakasvatajaks. „Tõnu puhul saab esile tuua, et ta on üles ehitanud hästi toimiva piimakarjakasvatusettevõtte, kus lehmade jõudlus on hästi kõrge,“ kommenteeris Sõrmus Vreimanni 650 pealist piimakarja. „Tahan osutada, et Eestis panustatakse palju piimalehmade pidamistingimuste parandamisesse ja kaasajastamisesse ning ehitatakse uusi lautasid. Kuid harva on näha, et noorkarja ja vasikate pidamistingimustesse on nii palju panustatud. Tõnu on viimastel aastatel palju panustanud, tema loomad elavad väga heades tingimustes, mis paneb karja tervisele ja tootmistulemustele väga hea aluse. Tema meeskond on samuti hästi pühendunud ja motiveeritud,“ kiitis Sõrmus.

Võrumaal, üsna Eesti piiri ääres asuvas Andri-Peedo talus tegelevad Kermo Rannamäe ja Linda Pajo kitsekasvatusega. Nad valmistavad enda  talumeiereis kitsepiimast tooteid. Väärib märkimist, et viis aastat tagasi ehitatud tootmisfarm on kaasaegne ja innovaatiline ehitis.

„Tõenäoliselt on tegu ühe moodsama kitsefarmiga kogu Euroopas. Loomadele on loodud väga head tingimused ja laudahoone kõrvale on üsna huvitava lahendusena ära paigutatud ka heinakuivati, kust kitsedele tuuakse tõstukiga hein ette. Hea meel on tõdeda, et nad on teinud midagi uut Eestisse ja teinud seda väga hästi! Kuigi see on neile suur väljakutse,“ rääkis Sõrmus. „Nende kitsepiimast tooted on esmaklassilised ja hea, hõrgu maitsega. Eelmisel aastal oli neil Missos väga populaarne talukohvik, mis sai ka White Guide tunnustuse. Tõsi küll, tänavu ei ole see kahjuks igapäevaselt lahti, kuna nad ei ole leidnud endale sinna kokka.“

Kodukandi arendajad

Margus Timmo sõnul alustas ta musta sõstra kasvatamisega juba seitse aastat tagasi. Timmo veab Setumaal mustsõstra mahekasvatust ja aitab teistelgi ümbruskonna inimestel mustsõstra kasvatusele hoogu sisse puhuda. Ühiselt tegutsetakse Seto Aiad nime all. Lisaks on ta üks mahe-koolitoidu projekti eestvedajaid ja Sõrmuse sõnul on endale ka maheda peedipõllu rajanud. „Timmol endal on 9 hektari suurune sõstraistandus ja ta on soetanud endale vajaliku tehnika ja know-how,“ tõi välja Sõrmus. „Marjana on mustsõstar hea, selle kasvatust saab üsna hästi automatiseerida. See on Eestis suhteliselt uus tootmissuund – marjadest toodab ta mahe mustsõstramahla ja seda mahla juuakse Tartu koolides ja lasteaedades. Margus on mitmekülgne ärimees, ta tegeleb ka turismi valdkonnas,“ tunnustas Sõrmus.

Ringkäigu lõpetuseks toob Sõrmus välja, et Kalle Adler Abaja Farm OÜ-st ja mahepõllumees Märtin Rõõmussaar Raismikuoja talust kuuluvad samuti hinnatud põllumeeste hulka.

„Kalle on üle 20 aasta Abaja Farmi juhtinud ja arendanud, peamine suund on teraviljakasvatus. Tal on märkimisväärne aberdiin-anguse tõugu lihaveiste kasvatus, millele pandi alus juba 2006. aastal, mil need loomad toodi Šotimaalt. Praegu on tegu ühe Eestis asuva tipptasemel lihaveise karjaga, nende loomakasvatuse juht Tiia Riis valiti parimaks lihaveise kasvatajaks eelmisel aastal. Kokkuvõtteks võin öelda, et hästi moodne ettevõte, kaasaegne äri ja tegevjuht teab hästi, mida teeb. Ka on ta hästi kursis põllumajanduspoliitika nüansside ja täppisviljeluse köögipoolega.“

Märtin Rõõmussaare kohta jagub Sõrmusel vaid kiidusõnu: tegemist on noore ja energilise mehega, kes tegeleb mahepõllumajanduse arendamisega ja jätkab oma vanaisa tööd Raismikuoja talus. „Hästi positiivne on see, et ta mõleb lõpptarbija vajadustele ja tegeb ka tooraine väärindamisega. Ta panustab aktiivselt ühiskondlikku ellu. Lisaks on Rõõmussaar kohaliku jahimeeste seltsi juhatuses ja tegev päästeametis, ta on kohaliku muusikakooli hoolekogu esimees.“

Nüüd jääb vaid üle kohtuda teiste põllumeestega ja langetada otsus, mis on ühtviisi tunnustav, kui  motiveeriv auhind sektoris tegutsejale. Aasta Põllumees 2022 selgub oktoobris.

Eelmine luguRapsipind tänavu kasvas, kartulit kasvatatakse taaskord vähem
Järgmine luguPeagi selgub aasta parim metsamajandaja