Esimesel juunil tähistatakse lisaks lastekaitsepäevale maailmas ka rahvusvahelist piimapäeva. Põllumajandus-Kaubanduskoda viib sel päeval juba neljandat aastat järjest koolilapsed piimafarmidesse vaatama, kuidas piima kui üht kasvamiseks väga kasulikku toiduainet toodetakse. Rahvusvahelisel piimapäeval avab 10 piimafarmi viies maakonnas oma uksed ja ligi 700 õpilast 16 Eesti koolist sõidavad tutvuma piimakarjakasvatusega.
Eesti piimatootmine ja loomakasvatus on väga kaasaegne, piimaandjate tõuaretus on kõrgel tasemel. Piimatoodangult lehma kohta ja toodangu kasvult on Eesti Euroopa üks liidritest. Eesti piimakari on Euroopa Liidus toodangu näitajate poolest Taani järel teisel kohal. Väga paljud põllumehed on ehitanud uued moodsad laudad, sööda- ja lüpsisüsteemid, et lehmad, pullid, vasikad ja mullikad end seal hästi tunneksid. Jõudluskontrolli andmetel oli 2016. aastal Eesti lehmade keskmine piimatoodang 9294 kg, möödunud aastal ulatus see aga juba 9619 kilogrammini. Samas Eesti holsteini lehmade keskmine piimatoodang jäi 2017. aastal napilt alla kümnele tonnile, ulatudes koguni 9905 kilogrammini lehma kohta aastas.
Kuigi Põllumajandus-Kaubanduskoja kolm aastat kestnud piimaprogramm Piim – Päeva Pärl! on praeguseks lõppenud, siis otsustasime ka tänavu pakkuda põllumeestele võimalust oma tegemisi koolilastele tutvustada. Võimalus avatud piimafarmide päeval Eesti põllumajandusega tutvuda on ka koolide ja koolilaste poolt väga hästi vastu võetud. Nii avavadki tänavusel rahvusvahelisel piimapäeval 10 piimafarmi viies maakonnas oma uksed ja ligi 700 õpilast 16 koolist Eesti erinevatest piirkondadest saavad võimaluse tutvuda piimakarjakasvatusega. Varasema kolme aasta jooksul on avatud piimafarmide päeva raames piimafarme külastanud kokku juba 7000 last üle Eesti.
Piimandus kuulub Eesti põllumajandus- ja toidutootmise kõige tähtsamate valdkondade hulka. Piim ja piimatooted on meie toidulaual jätkuvalt olulisel kohal ja inimesed armastavad Eesti piimatooteid. Piimatooted on üks osa mitmekesisest toitumisest.
Jõgevamaal ootavad koolilapsi sellel aastal külla Torma Põllumajanduse Osaühing ja Sadala Agro OÜ, Lääne-Virumaal Voore Farm OÜ, Pärnumaal Kaisma OÜ ja Halinga OÜ, Raplamaal Orgita Põld OÜ ja Kaiu LT OÜ ning Võrumaal Nopri Talu OÜ, Lõunapiim OÜ ja Võhandu Põllumajanduse Osaühing.
Jõgevamaa
Torma POÜ loodi 1993. aastal. 40 töötajaga ettevõte on üks Torma valla suuremaid tööandjaid. Põhilisteks tegevusaladeks on piimakarja-, teravilja- ja rapsikasvatus. Torma POÜ-l on 2300 hektarit haritavat maad. 1300 veist, kellest 600 on lüpsilehmad, on koondatud Tõnumetsa farmikompleksi, mis on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga ning kus on täidetud kõik keskkonnanõuded. Torma POÜ kari on tänu järjekindlale aretustegevusele ja koostööle Eesti Maaülikooli loomakasvatusteadlastega üks Eesti paremaid. Eesti lehmade päevase väljalüpsi rekord (84,6 kg) on just Torma POÜ lehma Tare nimel.
Sadala Agro OÜ üks tütarettevõtteid Sadala Piim OÜ asub Jõgevamaal Sadala alevikus. Ettevõtte kahes farmis kasvatatakse ligi tuhat looma. Lehmade lüpsmiseks kasutatakse kahte paralleellüpsiplatsi.
Lääne-Virumaa
Voore Farm OÜ puhul on tegemist Lääne-Virumaa suurima põllumajandusettevõttega. Ettevõte varustab söödateraviljaga oma tütarettevõtteid OÜ Voore Mõis piimakarja (asutatud aastal 2000, karjas on 700 lüpsilehma) ja OÜ Kupna Mõis sigalaid (asutatud aastal 2001, kasvatab 3500 siga). Teravilja jagub ka müügiks ning lisaks eeltoodule mahub ettevõtte tootmise alla ka maheteraviljakasvatus, mida kasvatatakse 500 hektaril. Lihaveisekarjas on 150 looma. Voore Mõisa farmis on 715 lüpsilehma ja 1298 noorlooma. Vabapidamisega külmlaudas kasutatakse kaherealist paralleellüpsiplatsi, millel saab korraga lüpsta 40 lehma. Lehmade söötmiseks kasutatakse iseliikuvat söödamikserit.
Raplamaa
Osaühing Kaiu LT asub Raplamaal Kaiu alevikus. Kaiu suurfarmis toodab piima 650 lüpsilehma, noorkarjas on 200 looma. Lehmi lüpstakse kolm korda päevas, loomade söötmisel kasutatakse täisratsioonilist segasööta, loomi söödetakse 2 korda päevas, söötmiseks kasutatakse iseliikuvat söödamikserit, korraga lüpstakse 40 looma, kasutatakse paralleellüpsiplatsi.
Orgita Põld OÜ asub Raplamaal Märjamaa vallas. Ettevõte asutati 1992. aastal. Haimre külas asuvas robotlaudas peetakse 660 looma. Lehmi lüpstakse 8 lüpsirobotiga ja söödetakse automaatse lintsöötmisseadmega. Ettevõte kuulub Eesti kapitalile. Põhilised tegevusalad on toorpiima, söödateravilja, toiduteravilja ja õlikultuuride seemnete tootmine ja müük. Lisaks osutatakse ka mitmesuguseid teenuseid. Kasutuses on 2600 ha maad, mis asuvad Märjamaa ja Raikküla vallas. Veiseid on 1100, neist 600 piimalehmad ja ülejäänud noorloomad. OÜ Orgita Põld on tööandjaks 28 inimesele.
Pärnumaa
Kaisma OÜ on Vändra valla ettevõte. Ettevõte loodi 1993. aastal. Loomi on farmis kokku 778, neist lehmi 415 ja noorloomi 363. Loomad on farmis vabapidamisel, sõnnikut eemaldatakse skreeperitega, kuid vasikaid ja kinnislehmi peetakse sügavallapanuga laudas. Lehmi lüpstakse paralleellüpsiplatsil korraga 20 lehma, loomi söödetakse mikseriga.
Halinga OÜ loodi 1992. aastal. Halinga piimafarmi nimetavad farmitöötajad väljamõeldud kohanimega Piimajõeks. Töötajate sõnutsi pole suurt farmi teisiti võimalik nimetadagi. Kolm Piimajõe lauta kannavad uhkeid nimesid: Peking, Pariis ja Moskva ning mahutavad kokku kuni 2100 veist. Uus suurfarm ehitati 2010. aastal, mis koondas enda alla 6 lauta.
Võrumaa
Võhandu POÜ Palo farm asub Võrumaal Alakülas. Võhandu POÜ on asutatud 1996. aastal. Ettevõtte Palo farmis peetakse 647 lehma ja 305 noorlooma. 2012. aastal avatud ühes lüpsilaudas on kasutusel neli lüpsirobotit ning teises laudas kasutakse lehmade lüpsmiseks torusse lüpsiseadmeid.
Lõunapiim OÜ Mõniste külas asuvas Mõniste keskuse robotfarmis on 148 lüpsilehma. Mõniste esimese maheda robotlauda klaasist siseseinad võimaldavad kogu piimatootmise protsessi huvilistel mugavalt jälgida. Farmis kasutatakse sõnnikueemaldustehnikat, lüpsirobotit ja söödasättijat. Ettevõttes toodetud piim väärindatakse kohapeal erinevateks toodeteks.
Nopri talus toodetakse piima ja sellest valmistatakse ka erinevaid piimatooteid. Piimatootjaid lehmi on talus üle 180. Nopri piimatooted valmivad otse piimafarmi kõrval asuvas talumeiereis. Koostises kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid koostisosi (šokolaadi või rosinaid ju Eestist ei leia). Taimerasva, säilitusaineid ja muud puhta toidu sisse sobimatut Nopri toodetest ei leia. Need on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes. Tooted talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt ning juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel.
