Euroopa Komisjonil on käsil Loomade heaolu direktiivi läbivaatamine ning sellega seoses on esile kerkinud arutelud loomade puurides/aedikutes pidamisest EL-s.
2019. aastal läbi viidud kodanikualgatusele „Lõpetage puuriajastu“ koguti 1,6 miljonit allkirja ning komisjon võttis eesmärgiks see ka seaduseks kirjutada. Kuna aga loomade puurispidamise keelamise võimalikku mõju ei ole seni uuritud ning teadaolevalt ei ole seda komisjonil ka kavas, tellis Copa-Cogeca esimese põhjaliku aruande, et paremini mõista sellise ettepaneku majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Uuringu tulemused toovad esile mitmeid tagajärgi, mis on seni avalikus arutelus täiesti tähelepanuta jäetud.
Uuringu viis läbi kolm teadusasutust¹ ning CAPRI mudelit kasutades keskenduti kahele sektorile ning kolmele stsenaariumile: emiste poegimisaedikute ja munakanade täiustatud puuride keelamisele a) kohene üleminek alates 2025. aastast, b) üleminek 2035. aastal ning c) üleminek 2045. aastal.
Teadlaste järeldused on selged: aedikute keelamisel langeb ELi seakasvatuse toodang sõltuvalt vaadeldavast stsenaariumist kas 23,6%, 8,4% või 0,5% võrra. Uuele poegimissüsteemile üleminek nõuab märkimisväärseid investeeringuid uutesse aedikutesse ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisse. Olenevalt põllumeeste otsusest võivad investeerimiskulud ulatuda 2,1–3,5 miljardi euroni. Linnuliha tootmise osas peaks langus olema väiksem, kuna üleminek vabapidamisele on mitmel pool juba alanud, kuid EL-27 tasemel tuleks teha sarnaseid investeeringuid summas vähemalt 3,2 miljardit eurot.
Samal ajal mõjutab tootmise vähenemine ELi kaubandusbilanssi: enamiku stsenaariumide puhul ei vähene siseturu nõudlus proportsionaalselt tootmise vähenemisega, mis toob kaasa impordi väga tugeva kasvu, eriti sealiha puhul kõigis stsenaariumides (vahemikus 1086% kuni 43,7%), aga ka munade puhul (vahemikus 18% kuni 5%). Seevastu EL27 eksport väheneb järsult sealiha ja munade osas. Kõigi kolme stsenaariumi korral on EL27 kaubandusbilanss 2045. aastaks nende peamiste loomakasvatusliikide lõikes puudujäägis.
Puuride-aedikute järkjärguline kaotamine ohustab veelgi ELi toidusüsteemi vastupidavust ja konkurentsivõimet ning suurendab meie sõltuvust impordist ajal, mil toiduautonoomia strateegiline tähtsus muutub väga oluliseks.
Teadlaste sõnul tekib tõenäoliselt veel üks suur probleem: vabapidamisele üleminekut rakendavad põllumajandustootjad ei saa oma toodete eest turult piisavalt tasu, kuna kogu sektor järgib sama teed. Käesolev uuring kinnitab, et alternatiivsetele pidamissüsteemidele üleminek kahandab aja jooksul teenitud tulu ja kiirendab impordi suurenemist. Kui kaaluda puuride järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist 2025. aastaks, tõuseb sealiha keskmine tootjahind EL-27s 47,4% ning munade hind 3,7%. 10- või 20-aastase üleminekuperioodi puhul muutub sealiha tootjahinna tõus palju väiksemaks ja toob tarbijatele kaasa mõõdukamaid šokke. Muutused munade tootja- ja tarbijahindades on kõigi stsenaariumide puhul väiksemad (3,8–0,3%).
Uuringu teine oluline järeldus on, et puuride järkjärguline kaotamine suurendab tootmise koondumist, kuna suuremad ettevõtted suudavad üleminekusse investeerida – see on vastuolus euroopaliku põllumajandusmudeliga ja eriti Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku nägemusega sektori tulevikust. Uuring toob välja ka selge riski, et ELi ühtsel siseturul ebavõrdsus suureneb: olenemata üleminekuperioodi pikkusest on puuride järkjärgulisel kaotamisel Lääne- ja Ida-Euroopa majandustulemusi kestvalt lõhestav mõju.
Oluline on ka puuride keelamise keskkonnamõju. Osa ELi sea- ja linnukasvatusest paikneb ümber teistesse piirkondadesse, mis suurendab süsinikuheidet. Kannatada saavad elurikkus ja loomade heaolu riikides, kus tootmisstandardid on ELi omadest erinevad. See on risti vastupidine „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidele!
Copa-Cogeca loomade heaolu töögrupi esimees Miguel Angel Higuera ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et seni ei olnud tellitud ühtegi teist sarnase ulatusega uuringut, mis tähendab, et enamus ELi selleteemalisi arutelusid on poliitilised, millel on väga poolik visioon. „Me ei ole põhimõtteliselt puuride kasutamise lõpetamise vastu, selle järele on tugev ühiskondlik nõudlus. See uuring näitab lihtsalt selget tõsiasja: üleminekuperioodi pikkuse valik mõjutab oluliselt tootmist, kasumlikkust, hinnatõusu tarbijate jaoks ja tootmise koondumise mõju. Võin vaid korrata uuringu autorite sõnu: komisjonil soovitatakse šokistsenaariumi rakendamise asemel kaaluda selleks sobivat raamistikku ja juhtida üleminekut sujuvalt!“
Loe uuringust lähemalt Copa-Cogeca kodulehelt: https://copa-cogeca.eu/publications
_____
¹Institute of Agricultural Economics Nonprofit Kft. (AKI), Budapest, Hungary
Foundation Science and Education for Agri-Food Sector, Warsaw, Poland
European Centre for Agricultural, Regional and Environmental Policy Research (EuroCARE), Bonn, Germany
