Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe ütles, et kuigi põllutehnikal on võimekus salvestada erinevatesse andmebaasidesse ja pilveserveritesse infot põllul toimuvast, sõltub saadud tulemus suuresti sellest, kas me oskame saadud andmeid piisavalt hästi lugeda või mitte.
„Eks andmete lugemine ja kasutamine sõltub paljuski kasutaja oskustest ja IT-alastest teadmistest, et kogutud andmed oleksid arusaadavad ja kasutuskõlbulikud. Sama oluline on aru saada, kuidas andmed pilveserveritesse jõuavad ja kuidas andmed on kogutud,“ rääkis Kristjan Ruusamäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja oktoobris korraldatava Eesti Põllumajanduse Aastanäituse valguses.
John Deere tehnoloogilise innovatsioonistrateegia juht Thomas Engel ütles nutikaid lahendusi kommenteerides, et masina võimsus ei piirdu juba ammu põllu piiridega. „Selgelt joonistub välja kolm sammast, milleks põllutehnika kogutud andmeid kasutatakse: agronoomiline analüüs, vastavusaruandlus ja sisendarvete koostamine,“ selgitas Engel. „Pilvest-pilve suhtluse kasuks räägib peaaegu reaalajas andmevahetus põllutehnika asukoha ja eelneva ajaloo kohta, kütuse kulu ja sõidukiiruse kohta ning andmeid salvestatakse isegi mootori sisse ja välja lülitamise kohta. Lisaks enda eelistatud andmeplatvormi kasutamine ja tagasiühilduv funktsioon,“ loetles Engel plusse.
Ruusamäe sõnul on suur erinevus, kas andmed tulevad põllul töötavatest masinatest, põllule paigaldatud sensoritest nagu ilmajaamad või kasutatakse hoopis droonivaatlusi või satelliidipilte. „Igal andmeallikal on oma eripärad ja otsuste tegemiseks peaks andmed olema keskselt koondatud, et tekiks arusaam võimalike muutuste ja seoste kohta,“ toonitas Ruusamäe.
Vähetähtis pole ka andmete dokumenteerimise viis, et hiljem analüüsimise etapis saaks kogutud infot hõlpsasti kasutada või võrrelda varasemate tulemustega.
„Põllumehe vaatest on oluline, et kõik põllul tehtu saaks korrektselt dokumenteeritud. Selleks, et masinad suudaksid korrektselt tehtud töid dokumenteerida on tarvis masinale öelda, millist tööd põllul tehakse ja milliseid vahendeid: seemned, taimekaitset või väetis põllul kasutatakse. Kui põllutehnika lihtsalt andmeid salvestama panna, siis andmete kvaliteet, mis masinatest tuleb ei pruugi meile olla piisav,“ rõhutas Ruusamäe. „Masinamüüjatena näeme, kui oluline ja vajalik on enne andmete kogumist tehnika vastav seadistamine. Seega peaks põllumees oskama masinaid selliselt seadistada, et tehtav dokumentatsioon oleks tööde tegemise järel kvaliteetne ja analüüsiks kasutatav,“ lausus ta.
EPA mess 2022 toimub Eesti Rahva Muuseumis 12 ja 13 oktoober, rohkem infot näeb SIIT.
