Pilleriin Puskar: 2022. aastal on fookuses kohalik sööt

Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmetele tutvustas söödaturul toimuvat Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar. Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine, Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar rõhutas põllumajanduskojas 22. märtsil sõja mõjusid põllumajandusele käsitlenud seminaril söödaturul toimuvast rääkides, et praegusel keerulisel ajal on oluline koostöö taimekasvatuse ja loomakasvatuse vahel – kiired, kuid läbimõeldud otsused eelolevaks söödavarumise hooajaks saavad olema määravaks piima tootmise potentsiaalile ja tasuvusele. Ostusöötade osakaal tänaste turuhindade juures peab vähenema põhisöötade kvaliteedi arvel.

Pilleriin Puskar nentis, et maailmas toimuvat silmas pidades, on meil ka positiivseid tegureid, mida meeles pidada. “Ma alustaks positiivse sõnumiga – meil on hea ja tugev platvorm tänu sellele, et Eestis on palju just kombineeritud põllumajandusettevõtteid, ehk taimekasvatus loomakasvatusega kahasse annab võimaluse planeerida ja olla vähem sõltuvuses ostusöötadest,” sõnas Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar.

Puskari sõnul on 2022. aastal eesmärgiks toota rohkem kuivainepõhist piima meie tööstustele heast silost ja kohalikust teraviljast ning rapsikoogist. Just koostöö sisendite osas kohalike teraviljakasvatajatega, söödatootjatega ja söötmisspetsialistidega aitab meil kohanduda uutes majandustingimustes.

Sisendite hinnad kasvavad. Põllumajandustootjaid teeb murelikuks turul toimuv – tootmissisendite hinnaralli on kiire, aga toodetu müügil ei tule hinnad järgi. Kui hetkel on paljudel veel kehtivad söödalepingud, siis hinnatõusude valguses, selliseks need jääda ei saa.

“Ebakindlus domineerib, prognoos ei ole optimistlik nii seakasvatuses, linnukasvatuses kui ka veise- ja lambakasvatuse sektoris. Marginaalid on langenud, sest sisendite hinnatõus on ületanud müügihindade tõusu. Piimatoodete hinnad on tõusutrendis, kuid sisendite hinnatõus on kahe- või kolmekordne. Sealihasektor, kellel ei ole tavapäraselt maad sööda tootmiseks, kannatab juba aastaid ebavõrdsete konkurentsitingimuste tõttu. Viimane nädal on toonud sealiha hinna languse peatumise ja mõningase hinnatõusu, kuid enne seda on sealiha hinnad olnud 24% madalamad viimase viie aasta keskmisest,” ütles Puskar.

Ka ei tasu ära unustada, et põllumajandust on juba mõned aastad mõjutanud COVID-pandeemia ning ka Aafrika seakatk, mis tegelikult ei ole kuhugi kadunud. “Viimased Aafrika seakatku juhtumid on tuvastatud sellel aastal ka meie naabrite juures Lätis,” lisas Puskar.

Söödatehaste tootmist ja söötade hindu tootjatele mõjutavad, nagu teisigi tööstusi, sisendite hinnad – kasvanud on kulud sööda komponentidele, energiale, tööjõule. “Sõda Ukrainas on kaasa toonud tarneprobleemid, mis muudavad hindu igapäevaselt. Seega saab olema meie tootjate jaoks olulisemaks teguriks isetoodetud sööt, oma teravili ja hektari kohta toodetud proteiin ja energia. Lisaks söötadele ja piimatootmisele, peame ette nägema ja arvestama tootmist planeerides ka vajalikke muudatusi Euroopa Liidu rohepöörde regulatsioonide ja loomade heaolu puudutavate nõuete täitmiseks. Need muudatused toovad omakorda vajaduse investeeringutele, kuid neid täites tugevdame turul meie toodete konkurentsivõimet,” rääkis Puskar, tuginedes aruteludele kolleegidega, teiste Copa-Cogeca piimanduse töörühma liikmetega ja Eesti piimandussektori esindajatega.

Sõda tõi turule suured muudatused. Nisu, mais, raps, soja ja päevalill on söödatootmises olulisemad sisendid. Nisu, maisi ja soja globaalne pakkumine oli juba enne sõda piiratud. Nüüdne olukord on turu veel keerulisemaks muutnud ja hinnad muutuvad börsidel päeva lõikes. Märtsi viljahinnad olid rõõmustavad taimekasvatajale, aga söödatootjale valmistas nähtu ebakindlust.

Kui nisu ja rapsi on meil kohapeal endal, siis pea 80% piimakarjakasvatajatel on söödaratsioonis ka maisijahu, mille oleme siiani sisse ostnud.

Maailmaturu, ja hetkel Ukrainas toimuva sõja vaates, tõi Pilleriin Puskar välja olulisemad faktid. “Venemaa ja Ukraina moodustavad kokku 30% maailma teraviljakaubandusest. Ukraina on maailmas viiendal positsioonil maisikasvatuses, tootes pea 42 miljonit tonni ja kolmandal kohal maisi ekspordis, eksportides möödunud aastal 33 miljonit tonni. Rapsi toodeti 2019-2020. aastal Ukrainas 3,48 miljonit tonni ja 2020-2021. aastal 2,70 miljonit tonni õliseemne rapsi. Sööda osas on olulisel kohal ka päevalill ja soja. Soja turg ja kättesaadavus on raskendatud Lõuna-Ameerika ja Argentiina poolt, need maad ei ekspordi hetkel. Ka Ukrainast tulnud soja jääb tulemata ja seega on karta, et soja jääb meie loomade söödaratsioonist välja. Ka sojaõli hind on kõvasti kerkinud, viimane leiab kasutust just söödatehastes ühe komponendina. Ukraina ja Venemaa toodavad ligikaudu 3 miljonit tonni sojat. Õlikultuuridest on oluline ka linaseeme, peaaegu 90% Euroopa Liidus töödeldavast linaseemnest on imporditud, 37% sellest tuleb Venemaalt ja 5% Ukrainast,” ütles Puskar. Ka rõhutas ta, et kui ühte komponenti ei ole saada, siis tõusevad automaatselt ka teiste, hetkel saadaolevate komponentide hinnad.

Ta tõi näite, kus jaanuaris 2020 oli rapsi hind 246 eurot /tonn, 2021. aasta augustis 284 eurot/tonn, siis märtsis 2022 küündis rapsi hind juba 474 euro kanti tonnist. Samalaadne tõus oli ka maisil.

Tuleb leida alternatiive. Kas teramaisi ja sojat saaks asendada tritikalega ja kõrgema seeduvuse ja proteiini sisaldusega kultuuridega, näiteks lutserniga, kas silos saaks kääritumist kiirendavaid suhkruid tõsta kultuuri valikuga või niiteaja parema ajastamisega, kas suhkrupeet on tulevikus üks kultuuridest mida taas kasvatama hakkame – need olid mõned küsimused, mille Alltech Eesti juhataja püstitas. “Meie piimakarjakasvatus baseerub silopõhisel tootmisel, kus kõige olulisem on kuivaine, proteiin ja seeduvus – neid kolme tegurit silmas pidades tulebki leida kõige tasuvamad alternatiivid,” rõhutas ta.

Alltech Eesti juht tõi veel näiteid maailmast. Näiteks Saksamaa rakendab strateegiaid, et kindlustada kohalik tarneahela varustatus. “Neil on planeeritud vähendada teravilja importi 4,8%, mis pikemas perspektiivis viib 2% hinnatõusuni. Saksamaa on teada andnud, et plaanis on keskkonna regulatsioonide edasi lükkamine, et suurendada kodumaise teraviljatootmise mahtu. Valitsus plaanib lubada külvata söödakultuure ka seni piiratud aladele,” rääkis ta. “Ühendkuningriigi Riikliku Põllumeeste Liidu president Minette Batters nõuab, et Ühendkuningriigi valitsus seaks prioriteediks toiduga kindlustatuse, viiks läbi tarneahelas kasutatava gaasi (kasvuhoonete kütmine, N-väetis ja CO2) täieliku kuluanalüüsi ning moodustab turujärelevalverühma, et näha, kas sekkumine on vajalik.”

Minu ettekande kokkuvõtteks on, et ostusöödad on tänases turusituatsioonis kallimad, kui on kohapealsetel põldudel toodetud sööt. Ise sööta tootes saame rohkem planeerida ja kontrollida ka kvaliteeti – võttis Alltech Eesti juht Pilleriin Puskar teema kokku.

TASUB TEADA

Alltech – mõtleme globaalselt, tegutseme lokaalselt

Alltech asutati 1980. aastal biokeemiku haridusega Dr Pearse Lyons´i poolt. Ettevõte on pühendunud põllumajanduse, loomasööda ja toiduainetööstustele innovatiivsete lahenduste pakkumisele. Tänaseks ollakse üks suurimatest loomatervise ettevõttest maailmas. Kahe bioteaduste keskuse, enam kui 5000 töötaja ja tootmistehastega üle maailma ollakse esindatud 85 riigis. Alltech Eesti on olnud Eesti põllumajandussektorile koostööpartneriks alates 2002. aastast.

MIS TOIMUS

22. märtsil tutvustas Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmetele söödaturul toimuvat Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar.

Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus

 

Eelmine lugu29.03.2023 Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“
Järgmine luguMihkel Hang: väetiste hinnad kerkivad veel