Viimane aasta väetiseturul on olnud kiires muutuses, nentis Linas Agro OÜ tegevjuht Mihkel Hang Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas 22. märtsil toimunud seminaril, millel analüüsiti sõja mõjusid põllumajandusele. Kaua põllumehed selle hinnaralliga toitu toota suudavad, on ebaselge.
Linas Agro ei vaja põllumeestele tutvustamist, tegemist on Baltikumi suurima põllumajandussektori ettevõttega, kes on 1,6 miljardi euro suuruse käibega börsifirma. “Üks osa nendest tegevustest, millega me tegeleme, on tootmissisendite müük, nende hulgas väetised,” tutvustas Hang lühidalt ettevõtet, mida Eestis esindab.
Viimane aasta on just väetiste osas toonud suuri muutusi ja turg on olnud etteaimamatu, ka ei suuda Mihkel Hang prognoosida seda, et turul läheks paremaks ja hinnad langeks. “Hetkel kahjuks ei ole ka ühtegi sellist indikatsiooni, mis võiks viidata või esile tuua, et midagi oleks drastiliselt, põllumajandustootja mõttes, paremuse poole minemas. Ja sama tendents valitseb üldiselt igas tootmissisendite segmendis – elekter, gaas, väetised, taimekaitse ja söödad,” ütles Hang.
Väetiste hinnad alustasid kerkimist juba 2021. aasta juunis. “Sel hetkel oli probleeme kaaliumväetistega, sest Belaruskali, mis varustab ca 20% maailma kogu kaaliumväetiste vajadusest, sattus mitmete sanktsioonide alla. Siit said alguse igakuised hinnamuutused, sügise edenedes toimusid hinnakõikumised juba igal nädalal ja aasta lõpus võis turul seis muutuda juba tundidega,” selgitas turul toimunut Mihkel Hang. Olukord muutis müügifirmade töö keeruliseks ja olustiku närviliseks. Põllumeestele tähendas see ebaselgust ja -kindlust, lisas ta.
Nii ei julgenud tootjad septembris-oktoobris väetiste ostuotsuseid teha, pigem loodeti, et hinnatõus on ajutine. Nii see kahjuks ei olnud ja hinnad kasvasid, mitte ei langenud. “Nagu me teame, siis möödunud aasta novembri lõpp ja detsember üllatasid meid hoopis hinnaralliga, seda nii elektri- kui gaasirindel. Viimane on väetisetootmisel aga kõige olulisem tegur. Nii tekkiski turule olukord, mis esialgu andis märku sellega, et tarned veidi hilinesid. Siis jäid Venemaa tootjad hätta raudteetranspordiga,” meenutas Hang. “Me võime ainult spekuleerida, kas siin võis olla seos nende sündmustega, mis leidsid lõpuks aset selle aasta 24. veebruaril?”
Elame uues reaalsuses. 2022. aasta alguses oli juba selgelt märgata, et Yaral, kes on üks suurim väetisetootja maailmas, oli pakkumises piiratud kogused väetisi, nende hinnapunktid olid 700-800 eurot tonni kohta, samas kui Venemaa ja Leedu tootjad pakkusid veel n-ö soodsaid, 500-600 euro suuruseid hindasid. Veebruari alguses rabas sektorit teade, et Venemaa sulgeb lämmastikväetiste ekspordi kuni aprillini. Toona ei olnud meil aimu, millega need piirangud päädivad.
“Kevade lähenedes ei toimunud oodatud hinnalangust, vaid saabus sektori jaoks uus, karm reaalsus – väetiste kättesaadavus on piiratud, hinnad kõrged – hinnad olid jõudnud 1000 euro kanti tonnist. Edasimüüjate jaoks said väljakutseks ka rahavood ja riskide juhtimine,” rääkis Linas Agro tegevjuht.
“Märtsi kuule tagasi vaadates on näha uusi hinnarekordeid – gaasi hinnad Euroopas purustasid rekordeid märtsi esimesel poolel. Sellele järgnes Yara teade tootmismahtude kärpimisest oma Euroopa tehastes – Itaalias ja Prantsusmaal. Märtsi keskel oli Yara tootmisvõimsus maksimum 45% lämmastiku tootmise kogu võimekusest Euroopas ja seda olukorras, kus turul oli juba tugev nõudlus. Ka on väetisetootjad, näiteks Inglismaal, hakanud muutma väetiste koostist, vähendades fosfori osakaalu, kuna viimase kättesaadavusega on probleeme.”
Tuleb leida alternatiive. “Peatunud on Venemaa väetiste eksport. Kohale on saabunud viimased otsad ja palju on jäänud tulemata ka Euroopast, näiteks Eurochemi tehasest. Hinnanguliselt on Eestis olemas 70-80% väetistest ning mõne nädala pärast on pilt selgem ses osas, kui palju tegelikult suudeti tarnida. Linas Agrol on olnud õnne täita kõik lepingud aegsasti ja algselt lubatud toodetega,” ütles Hang.
Märtsi alguses andis Linas Agro turuosalistele teada, et seoses olukorraga Ukrainas, korraldavad nad oma tegevusi ümber. Grupi ettevõtted otsivad alternatiivseid tarnijaid ning ei kavanda ega teosta uut äritegevust Venemaa ja Valgevenega. Samuti toetab Grupp sõjas kannatada saanud ukrainlasi.
“Sõda lõi segi kõik seni toiminud tarneahelad, vaja oli leida alternatiive. Väetisetootjate jaoks on keeruline leida asendusi seni Venemaalt ja Valgevenest tulnud komponentidele – kaaliumi saaks tuua Kanadast, fosfori võib-olla Aafrikast – igal juhul võtavad need asendused aega ja on kulukamad. Ka transpordihinnad kasvavad, näiteks on laevatamise kulud aastaga tõusnud pea kaks korda. Ka maismaatranspordi hinnad tõusevad, sest kütusehind on kerkinud,” sõnas Hang.
Riskide juhtimine muutub järjest olulisemaks. Lisaks ühele peamisele tegurile põllumajanduses, ehk ilmale, on väljakutseks krediidilimiidid. Rahavood ja kulude katmine peab olema fookuses, rõhutas Hang.
Siiski loodab Linas Agro tegevjuht, et meie põllud on kenasti talvitunud ja saame optimistlikult kevadele vastu minna. “Loodame ilma poolest soodsat hooaega. Loodame, et tekivad uued tarnekanalid tootmissisenditele – selle nimel me tegutseme igapäevaselt. Oma klientide juures näeme me seda, et otsitakse uusi lahendusi põllukultuuride turgutamiseks, on need siis vahekultuurid või muud alternatiivsed lahendused orgaaniliste väetiste näol,” võttis Mihkel Hang teema kokku.
TASUB TEADA
AB Linas Agro Group on Balti riikide suurim põllumajandus- ja toiduainete tootmise ettevõtete grupp, mis koosneb 8 riigis tegutsevast 75st tütarettevõttest ja kolmest sidusettevõttest. Neis töötab 5398 inimest. Kontsern tegutseb kogu toidutootmise ahelas põllust lauani: selle grupi juhitavad ettevõtted toodavad, valmistavad ja müüvad põllumajandus- ja toidukaupu ning samuti tarnivad põllumeestele kaupu ja teenuseid.
MIS TOIMUS
22. märtsil tutvustas Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmetele väetiseturul toimuvat Linas Agro juht Mihkel Hang.
Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
