Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad kohtusid täna peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada Eesti kahe suurema põllumajandusorganisatsiooni seisukohti seoses maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistamisega. Põllumeeste keskseks mureks on põllumajandusministeeriumi ettepanek vähendada uuel perioodil põllumajanduse investeeringutoetusi seniselt 191 miljonilt eurolt 163 miljonile eurole ning mitmesuguste subjektiivsete hindamiskriteeriumide abil panna halvemasse olukorda just need ettevõtted, kes toodavad põhilise osa Eesti toidust.
„Selgitasime veelkord peaministrile, et uus maaelu arengukava peaks rohkem panustama Eesti toidutootmise konkurentsivõime tõstmisse. Selleks on lähiaastatel vaja teha suuri investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmise moderniseerimiseks. Investeeringutoetuste sihtgrupiks peaksid olema need ca 3500 tootjat, kes toodavad 92% Eesti põllumajanduse kogutoodangust,“ ütles EPKK juhataja Roomet Sõrmus.
EPK asepresident Jaan Sõrra rõhutas kohtumisel, et tootjate esindusorganisatsioonid on põllumajandusministrile teinud korduvalt ettepankuid maaelu arengukava eelnõu parandamiseks, kuid rahuldatud on hulgalistest ettepanekutest vaid üks – mitte välistada müügitulu järgi investeeringutoetuse meetmest Eesti olulisemaid toidutootjaid.
EPKK nõukogu aseesimees Aavo Mölder pani peaministrile südamele, et Eesti suurematel põllumajandusettevõtetel on tänaseks kujunenud suur laenukoormus, mis on üheks investeerimisvõimet määravaks teguriks. Kui kõige väiksematel ettevõtetel on kohustuste osatähtsus kapitalistruktuuris 3%, siis kõige suurematel 41%. Äriregistri 2011. aasta andmetel moodustasid 50 suurema põllumajandusmaaga ettevõtte kohustused 53% varade mahust, nendest kümnel oli see näitaja üle 67%, mida loetakse ettevõtte finantsseisundi hindamisel kriitiliseks piiriks. „Investeeringutoetuste määramisel tuleks aluseks võtta ettevõtete finantsnäitajad rahavoo alusel, siis väheneksid emotsionaalsed diskussioonid, milles vastandatakse suuremaid ja väiksemaid majapidamisi,“ lisas Mölder.
Peaminister toetas põllumeeste seisukohta, et maaelu arengukava toetused peavad olema suunatud eelkõige põllumajandussektori tuumikettevõtetele, kes on oma senise tegevusega tõestanud arenguvõimet ning oluliselt tõstnud Eesti põllumajandussektori tootlikkust.
2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis kokku 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, millest enamuse moodustavad nö hobitalud (11 539). Põllumajandussektori tuumiku moodustavad ca 3566 ettevõtet, kelle aastane toodang on suurem kui 15 000 eurot. Nende kasutuses on 80% Eesti põllumajandusmaast, nad annavad 92% sektori kogutoodangust ning nende ettevõtetes kasvatatakse 95% Eesti loomadest.
EPKK ja EPK saatsid täna valitsuse liikmetele kirja, milles palutakse enne neljapäevast kabineti istungit kaaluda võimalust maaelu arengukava rõhuasetuste muutmiseks põllumajandusektori konkurentsivõime tõstmise suunas.
Lisainfo:
Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra, ttl@kodu.ee, tel 508 7320
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, info@epkk.ee, tel 520 5857
