Leino Vessart Raplamaalt on paarikümne aastaga pannud aluse Eesti kaasaegsele lihaveisekasvatusele. Vessart oli esimene talumees, kes 1990. aastate algul uskus, et lihaveiste kasvatamisel on siinmail tulevikku. Toona, kolhooside lagunemise aegu, kasvatati Eesti üksikutes lihakarjades ainult hereforde. Kaasaegsest tõuaretusest ei teatud suurt midagi ning uute tõugude Eestisse toomine oli ennekuulmatu. Kui aga väiksemad lehmapidajad olid sajandivahetuse majandusraskuste tõttu sunnitud piimakarjakasvatusega lõpetama, tekkis paljudel võimalus minna üle lihaveisekasvatusele, sest tänu Vessartile ja tema mõttekaaslastele oli Eestis juba tekkinud põllumeeste seltskond, kes innukalt seda ala edasi arendas. Nii on Vessart oma tegevusega kaasa aidanud maaelu säilimisele, sest paljud talud võtsid uue suuna ega pidanud lõpetama, kui viimase piima pukile viisid. Kui poleks seda Kaiu meest, kes väsimatult kuulutas, et Eestis on võimalik eri tõugu lihaveiseid kasvatada ning jõuda selles valdkonnas võrdväärsele tasemele Soome, Rootsi ja Norra talumeestega, siis kes teab, kui palju meil maal üldse talupidamisi alles oleks.
Edasi loe Maalehest.
Aasta Põllumees 2013 kandidaat Leino Vessart
OÜ Karitsu Rantšo
Kaiu vald, Raplamaa
Lihaveisekasvatus, 395 veist.
Müük lihaks 90, tõuloomadeks 50 veist aastas.
Keskkonnasäästlik majandamine, põhiette-võttes mahetootmine.
Maad omandis 321,64 ha, lisaks rendimaad.
Kasari jõe ääres hooldatakse 200 ha karjamaid ja koristatakse 150 ha jõeluhta.
Kaheksa palgatöötajat.
Kommentaar
Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees
Leino Vessart on Eesti lihaveisekasvatuse hing, ta on missiooniga seda valdkonda ellu äratanud ja toetanud. See sektor on kõvasti arenenud, praegu on Eestis juba 60 000 lihaveist ja suures osas on see Vessarti teene. Mäletan, kuidas ta 1990. aastate keskel lihaveisekasvatust propageeris ja tutvustas – siis, kui seda asja Eestis veel tõsiselt ei võetud. Vessart on olnud lihaveisekasvatuses iseõppija, oma esimesed kogemused sai ta Soomest. Ametialaselt oleme temaga palju suhelnud ja kogu aeg koostööd teinud. Oleme ostnud ETKÜsse temalt tõupulle. Karitsu Rantšos hakati esimesena kasvatama limusiine, ning tõupulle on ta müünud ka teistele farmidele. Nii saab öelda, et paljude karjade geneetiline taust on nende karjast pärit.
