Põllumajandusministeerium palub Keskkonnaministeeriumil täpsemalt selgitada pakendiaktsiisi puudutavat seadusandlust, mis mõne tõlgenduse kohaselt sunnib kümnetesse tuhandetesse kroonidesse küündivat pakendiaktsiisi maksma ka põllumehi, kes oma silorulle kiles hoiavad.
„Pakendiaktsiisil on mitmeid osapooli, kes kipuvad seadust tõlgendama vastavalt oma ärihuvidele,” põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördumist. „Meie hinnangul ei ole täna mingit põhjust piimatootjatele lisakulutuste tekitamiseks, kuid asjas selguse saamiseks palumegi Keskkonnaministeeriumil, kui antud valdkonda kureerival ministeeriumil, ka oma selge seisukoht avaldada.”
Kehtiv pakendiaktsiisi seadus määratleb mõiste pakend läbi pakendiseaduse §2 järgmiselt: „Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbijani jõudmiseni.“
Sama seaduse §3 sätestab pakendiliikide mõisted, mis on avatud läbi müügipakendite ja müügiühikute ning §16 lõige 1 sätestab pakendiettevõtja turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustuse. Pakendiaktsiisi seaduse §5 lõige 2 käsitleb Eestis pakendatud kauba pakendi kohta aktsiisimaksjana isikut, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul ei saa sellest tulenevalt pakendiaktsiisi söödakilele rakendada, sest tegemist ei ole tarbijale müüdava kaubaga, mida lastakse turule.
Põllumajandusministeerium
