5. juulil võttis komisjon vastu ELi roheleppest tuleneva peamiste loodusvarade säästvat kasutamist käsitleva meetmepaketi. Üks neist on mullaseireseadus (direktiiv), mis aitab ELis saavutada 2050. aastaks mulla hea seisundi. Selle alusel hakatakse koguma andmeid mulla seisundi kohta ning tehakse need kättesaadavaks põllumajandustootjatele ja teistele mullaharijatele.
Uus seadus suurendab mulla ja selle ressursside väärtust
Komisjon toetub teadusuuringutele, mille kohaselt 60–70 % ELi muldade seisund ei ole praegu hea. Lisaks uhub erosioon igal aastal ära miljard tonni mulda. Mulla seisundi halvenemise kulud on hinnanguliselt üle 50 miljardi euro aastas.
Esimese muldasid käsitleva ELi õigusakti ettepanekuga nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist ja saastatud alade tervendamist. Ettepanekuga koondatakse erinevad mullaandmete allikad, ühendades ELi maakasutuse raamuuringu (LUCAS) mullaproovide andmed Copernicuse satelliidiandmetega ning riiklike ja eraandmetega. Lõppeesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks heas seisundis mullad kooskõlas ELi nullsaaste eesmärgiga.
Heas seisundis mullad ja täpsemad andmed loovad täiendavaid sissetulekuvõimalusi põllumajandustootjatele ja maamajandajatele, kes võivad saada preemiat süsinikku siduva majandamise eest ning toetust ökosüsteemi teenuste või heas seisundis muldade ja selles kasvatatud toidu väärtuse suurenemise eest.
Otseseid kohustusi maaomanikele ega maamajandajatele (sh põllumajandustootjatele) ettepanekuga ei kehtestata. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid leevendama mulla saastumisest tulenevaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale, juhindudes põhimõttest, et saastaja maksab. Liikmesriigid peavad kindlaks tegema saastatud alad, hindama nende seisundit ja alad puhastama.
Liikmesriik kehtestab kriteeriumid ja rikkumise trahvid rikkumiste ees
Direktiiv sätestab, et liikmesriigid määratlevad mulla majandamise head ja halvad tavad. Nad määratlevad ka meetmed kahjustatud muldade hea seisundi taastamiseks, tuginedes riiklikele mulla seisundi hinnangutele. Liikmesriigid loovad kogu oma territooriumil mullapiirkonnad (soil district) ning määravad pädevad asutused, kes vastutavad sätestatud ülesannete täitmise eest. Pinnase mõõtmisi tuleb teostada vähemalt iga viie aasta järel ning mulla tervise jälgimisel ja hindamisel on aluseks antud direktiivi I lisas loetletud mulla kirjeldused ja mulla tervise kriteeriumid. Muld loetakse käesoleva direktiivi kohaselt terveks, kui kõigi direktiivi I lisas loetletud mullakirjelduste väärtused vastavad seal sätestatud kriteeriumidele. Muld on ebaterve, kui vähemalt üks lõigus 1 nimetatud kriteeriumidest ei ole täidetud.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste (rahatrahvide) kohta, mida kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning tagavad nende eeskirjade rakendamise.
Vabatahtlik mulla sertifitseerimine ja juurdepääs nõuandele
Liikmesriigid loovad mehhanismi vabatahtlikuks mulla tervise sertifitseerimiseks, millest on kasu maaomanikel ja -haldajatel. Kogutavad mullatervise andmed peavad olema maaomanikele ja – haldajatele taotluse korral kättesaadavad. Samuti tuleb tagada hõlbus juurdepääs erapooletule ja sõltumatule nõuandele säästva mullamajanduse, suutlikkuse suurendamise ja koolitustegevuse kohta.
Copa ja Cogeca hinnangul on kinnitatud mullaseireseadus parem, kui varasemate arutelude käigus kardeti, kuigi ELi nõukogu, komisjon ja parlament peaksid mõnda elementi veel parandama.
Esiteks on oluline, et komisjoni algatused esitaksid ratsionaalse ja realistliku ajakava, et võimaldada järelevalve ja aruandluse põhialuste loomist ning et põllumeestel ja maahaldajatel oleks piisavate muutuste saavutamiseks aega asjakohaseid meetmeid õigeaegselt rakendada.
Mulla tervise hindamisel nõuab Copa- Cogeca, et vahe tervete ja ebatervete muldade kriteeriumide vahel oleksid selged ja ei sõltuks suvalisest näitajast. Lisaks on ülimalt oluline, et mulla tervise sertifitseerimine pakuks kohalikele põllumeestele lisandväärtust ning et kestlike mullamajanduse tavad jääksid avatuks, hõlmamaks kõiki põllumajandusmudeleid.
Punkt, mis käsitleb maa hõivamist (land take) on ettepanek, mis Copa ja Cogeca hinnangul on liiga nõrk. „On kahetsusväärne, et direktiiv ei sisalda rangeid eesmärke liikmesriikidele tagada, et põllumajandus- ja metsamaad pidevalt ei võõrandataks muudeks eesmärkideks. Parem oleks olnud, kui see seadus oleks selles küsimuses olnud tugevam,“ vahendas Copa ja Cogeca oma seisukohta.
Vahendas Ene Kärner Brüsselist.
