Mõttekoht: kogukond peab vaatama suuremat pilti

Mirjam Pikkmets on ühtlasi ka EPKK nõukogu liige ja juhib mahetoimkonna tööd. Foto: erakogu

Mätiku talumeierei juht Mirjam Pikkmets ütles Metsküla kooli eskaleerunud vastaseisu kommenteerides, et on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus aktiivne seltskond inimesi on võtnud eesmärgiks vastanduda iga hinna eest. „Esmapilgul „õige asja“ eest võitlejad on kaotanud võime näha suuremat pilti ja vallaga vastandudes on unustatud ühise toimimise põhimõtted,“ osutab Pikkmets.

Lääneranna vallas asuva Oidrema küla kogukonna eestvedaja Mirjam Pikkmetsa sõnul on murettekitav inimeste püüd oma valla mainet lõhkuda, selle asemel, et näha suuremat pilti kogu vallapiirkonna arengust. „Hiljuti liideti haldusreformi käigus neli piirkonda, mille tugevat lõimumist ei ole veel toimunud ja niiviisi viha õhutades ilmselt on seda ka raske saavutada. Need, kes on varmad valda kiruma unustavad ära, et meil on küll pindalalt suur haldusüksus aga mitte rahvaarvult, nimelt elab Lääneranna vallas napilt üle 5000 inimese. Haridusreformi järgselt oli meie vallas 7 kooli ja natuke üle 400 õpilase. Iga inimene oskab arvutada, et sellise hulga laste juures on koole liiga palju,“ rääkis Pikkmets. „Tõsiasi on, et volikogus hääletusel 13 kätt tõstnud inimest pidid ju tegema otsuse, et päästa vald halvimast ehk saneerimisest. Emotsioonide vallandudes jääb adumata, et need 13 volikokku valitud inimest hoolivad ka päriselt meie valla tulevikust. Ebameeldivaid otsuseid ongi raske teha ja veel enam üldsusele mõistetavaks teha. Arvuta kuidas soovid aga pidada üleval 7 koolimaja 400 lapsega ei ole realistlik. Meie vallas on ettevõtlike ja elujõulisi kogukondi mitmeid. Nii mõneski külas ei ole kooli juba enam ammu, kuid toimib külaelu ning kogukond on elujõuline,“ tõdes elupõline Lääneranna vallas toimetav Pikkmets.

Kolme lapse ema Pikkmets ütles, et maal elades soovivad nad samuti oma lastele kvaliteetset haridust ja õpitingimusi. Kuna Lihulasse on valla igast nurgast pea 30 kilomeetrit ja koolibussid toimivad kenasti. „Kui mõnes külas on olnud probleeme bussiühendustega, tullakse vastu ja leitakse lahendus. Lapsed käivad trennides, muusika- ning kunstikoolis ka Lihulas,“ kinnitas Pikkmets. Tema sõnul on kõige silmakirjalikum kogu loo juures, et osad aktiivselt protestivad inimesed viivad oma lapsed just Lihulasse lasteaeda ja mitmed Metsküla kooli lapsed, kes ei saa väidetavalt minna Lihulasse, elavad tegelikult Lihulale lähemal kui Metskülale. “Miks siis nüüd see tee sinna kooli peab nii pikk olema,“ viskas küsimuse õhku Pikkmets.

„Lastel on Lihula koolis võimalus võtta osa erinevatest huviringidest, samuti on neil rohkem klassikaaslasi ja õpilastel on võimalus õppida klassis ilma liitklassita. Õpilane saab päriselt keskenduda oma ainele ilma, et õpetaja seletaks liitklassikaaslastele erinevat ülesannet,“ rääkis ta. Pikkmets lisas, et paljud protestijad ei oska tulla oma tunnetega toime ja mugavustsoonist ongi raske välja astuda.

„Ükskord oleks aeg aga mõelda meie valla ühisele tulevikule ja nii enda kui teiste lastele. Vald on viimaste aastate jooksul teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri, spordihoonesse, tervisekeskusesse. Elu maal on võimalik, siis kui ise panustada. Eesmärk ongi maal hästi elada aga senikaua kuni meil toimub ülemaailmne linnastumine ja inimesed maale tagasi ei tule, tulebki teha selliseid valikuid. Me ei jõua pidada üleval seitset koolimaja nii, et nende tingimused vastaksid praegustele nõuetele valgustuse, õppe- ja töötingimuste kohta. Kui siiski tahetakse kooli teha, võiks see toimida erakoolina,“ arutles Pikkmets. “Murekohaks on praegune olukord, kus kogukond jagab kallutatud informatsiooni, vandaalitsetakse, õhutatakse viha ja terroriseeritakse inimesi. Kogukond võib kooli alati pidada aga palun küsige enne oma lastelt, kus nad päriselt käia tahavad. Ja palun ilma hirmutamata. Mis eeskuju te oma lastele annate seistes hangud käes, tehes halvustavaid plakateid, sodides ettevõtete silte, lõhkudes teiste vara? Minule meeldib elu Lääneranna vallas puhtas looduses ja ettevõtlikkus keskkonnas. Olen uhke, et meil on vallavalitsus ja volikogu, kes on julgenud teha julgeid ja raskeid otsuseid. Kahjuks ilma nendeta ei saa,“ lisas ta.

Eelmine luguNorra siidritootjad inspireerivad maaturismi arendajaid
Järgmine luguStatistikaamet: põllumeeste osalemise aktiivsusest sõltub palju