Taimekaitse on erinevate meetmete, toodete ja tavade kogum, mille toel põllumehed kaitsevad oma kultuurtaimi umbrohtude, haiguste ning kahjulike putukate eest.
Need kahjurid, kes röövivad taimedelt vee, päikesevalguse ja toitained, võivad omada laastavat mõju toidu tootmisele ning seeläbi hiljem ka toidu kättesaadavusele ja hinnale.
Põllumeestel Eestis ja üle kogu maailma tuleb igal hooajal langetada mitmeid otsuseid, kuidas oma saaki kõige paremini kaitsta. Kaasaegses põllumajanduses on seetõttu kasutusel mitmed erinevad innovatiivsed lahendused, mis aitavad kaitsta saaki ning arvestavad sealjuures ümbritseva keskkonnaga.
Taimekaitse tööriistakast
Taimekaitses puudub üks kindel lähenemine. Tänapäeval on põllumeeste käsutuses mitmekülgseid lahendusi, mis aitavad vähendada kahjuritest tingitud kahjusid, sealhulgas tänapäevased keemia- ja biotooted, täiustatud andmeanalüütika ja täppistehnoloogiad. Sellised töövahendid on ka eraldi kasutades väga tõhusad, kuid kombineerituna tagavad agronoomilise lähenemise, mis on kohane just iga põllumehe konkreetseteks vajadusteks. Seeläbi on kindlustatud põllumajandussaaduste tõhusam kaitse ning samas on minimeeritud põllumajanduse poolt avaldatav keskkonnamõju.
Taimekaitse innovatsioonid
Nii nagu areneb kaasaegne põllumajandus, arenevad ka töövahendid umbrohtude, putukate ja haiguste tõrjeks. Saagihaldustarkvara, andmeteadus, täppispõllumajanduse tehnoloogia ning mulla tervise ja toitainete haldamise tehnoloogia on kõik abiks ning võimaldavad kaasaegses põllumajanduses juhtida taimekaitset tehnoloogia abil. Keemilisi ja bioloogilisi taimekaitsetooteid, toitainete haldust ja mulla tervise tagamise tavasid toetab andmeteadus, mis muudab traditsioonilised harimisvõtted ühtseks süsteemiks, milles keskendutakse jätkusuutlikule põllumajandusele. Reaalajas saabuvad andmed aitavad kaasa ressursside täpsele rakendamisele ja uusim tarkvara võimaldab saagihaldust ja taimekaitset kiiresti ja lihtsalt analüüsida.
Umbrohutõrje
Umbrohi on vale taim, mis kasvab valel ajal vales kohas. Umbrohud võistlevad kultuurtaimedega mullas sisalduvate toitainete ja vee ning päikesevalgusele ligipääsu eest. Saagi kaitsmiseks kulub põllumeestel palju aega ja tööd nende invasiivsete taimede juurdumise ja potentsiaalse leviku takistamisel.
Ainult ühe vahendi, näiteks mõne herbitsiidi, kasutamine taimekaitsemeetmete hulgast võib kutsuda esile umbrohuliigi resistentsuse ehk vastupanuvõime sellele vahendile. Resistentsuse väljaarenemise takistamiseks kasutavad põllumehed invasiivsete umbrohtudega võitlemisega samaaegselt erinevate meetodite kombinatsiooni ehk integreeritud umbrohutõrje plaani, mis seisneb vahekultuuride kasutamises ja viljavahelduses.
Putukatõrje
Põllumeestel on võimalik kasutada putukate tekitatud kahju seireks, käsitlemiseks ja ennetamiseks integreeritud kahjuritõrjet. Integreeritud putukatõrje on strateegia, milles keskendutakse putukate ja nende tekitatava kahju pikaajalisele ennetamisele erinevate kombineeritud meetoditega, mille hulka kuuluvad põllukultuuride seire ja rotatsioon, biotõrje, kasvukoha suunatud haldus, nagu näiteks taimeliikide mitmekesisuse suurendamine ning kastmis- ja harimismeetodite muutmine.
Taimehaiguste tõrje
Võitluses taimehaigustega kasutavad põllumehed keemilist või bioloogilist seemnetöötlust ning traditsioonilisi taimekasvatustehnikaid. Mikroobid elavad looduses ning taimed on neid jõudsamaks kasvuks alati kasutanud. Põllumajanduses töötatakse välja mikroobe sisaldavaid tooteid, mida saab kanda seemnete pinnale täiendavalt – või alternatiivina – põllumajanduslikele kemikaalidele. Lisaks sellisele seemnetöötlusele tuginevad põllumehed ka traditsioonilisele sordiaretusele, et viljeleda põllukultuure ja sorte, mis on haigustele vastupidavamad.
Vaata veel:
• Maaeluministeeriumi kodulehtelt Taimekaitse kohta SIIT >>
• Hea taimekaitsetava kohta SIIT >>
