Eelmisel nädalal, 11.-12. mail toimusid Copa-Cogeca mahetöögrupi ja komisjoni nõuandva töögrupi koosolekud, kus osalesid kaks EPKK töötajat. Teemasid oli palju ja mõned arutelud olid tulisemad kui teised – eriti pikalt käsitleti turuolukorda, uusi genoomitehnikaid ja komisjoni uusi algatusi, millest mõned veel väga algusjärgus.
Esmalt tegid Copa ja IFOAM ülevaate maheturu hetkeseisust. 2022. aasta oli inflatsiooni aasta ja Euroopas oli suurim inflatsioonitase just Eestis. “Selline majanduslik olukord mõjutab ka omakorda mahetootmist. Ühe olulise asjana toodi välja, et kriisiaastatel on mahetoodete hinnad vähem tõusnud kui tavatoodetel ning ka turuosakaal on vähenenud. Näiteks Belgia puhul toodi välja, et mahedale lojaalseid inimesi on endiselt, kuid ostavad väiksemaid koguseid,” vahendas koja põllumajanduse valdkonna nõunik Kaisa Vahtmäe. Lisades, et pikemas perspektiivis on turg tõusus ja eelnevad kriisiaastad ei saa olla võrdluspunktiks.
Ene Kärner, kes on koja esinduse juht Brüsselis ütles, et Copa-Cogeca töögrupis osutati vajadusele senisest jõulisemalt tegeleda mahetoodete promotsiooniga, sest ilma selleta ei ole ka tarbijat. “Kuna turuinfo kättesaamine on alati keeruline, tehti komisjonile ettepanek luua EL ülene maheturu vaatluskeskus, kuid komisjon seda mõtet ei toetanud, öeldes, et maheturu probleeme saab käsitleda olemasolevates piima, teravilja ja liha vaatluskeskustes. Küll aga soovivad tootjad saada selgust, kuidas reageerida turuväljakutsele ning kriisiolukordadele,” rääkis Kärner.
Teine suurem teema, mis põhjustas aktiivsemat arutelu, oli mahedas uute genoomitehnikate lubamine või mitte lubamine. Kui tavatootmises ootavad põllumehed uute genoomitehnikate tunnustamist pikisilmi, siis mahetootjatel on kõhklusi ning siin osas jagunevad riigid kahte lehte ja konkreetset eelistust üle EL ei ole. Kardetakse uute tehnikate mõjusid, mida ei ole piisavalt uuritud ning puudub ka seadusandlus, mis reguleeriks uute genoomitehnikate kasutamist.
“Uusi genoomtehnikaid kasutakse mujal maailmas ja oluline on aru saada, kuidas kasutamine on mujal reguleeritud. Noortalunike organisatsioon CEJA on kohtunud riikidega, kus neid kasutatakse, et paremini mõista kogu süsteemi ja teemade ringi. Uute tehnikate kasutamine võib olla heaks võimaluseks ka Euroopas. CEJA arvates on uued genoomitehnoloogiad üheks vahendiks jätkusuutlikku põllumajanduse edendamiseks,” lausus Vahtmäe.
Komisjon tutvustas praegu välja töötamisel lubatud puhastusainete nimekirja, mida mahetootmises kasutada tohib. Veeslahustuvad puhastusvahendid peaks olema just mahedatele sobivad, sest nad ei jäta jääke. Sellise nimekirja puhul peab aga jääma alati võimalus teha erandite nimekirja, näiteks salmonella vms puhangu korral.
“Üheks sektori probleemiks on mittelubatud vahendite jäägid mahetoodangus. Tegelikult saab aga probleem alguse sellest, et erinevad jäägid asuvad nii õhus, mullas kui vees. Ja nendega puutub mahetootmine igal juhul kokku. Paralleelina toodi, et mahedas enam leitud jäägid on just nende toodete jäägid, mida looduses kõige enam esineb,” osutas Vahtmäe.
Lisaks ülalnimetatule tutvustati koosolekul osalenuile veel komisjoni plaane süsiniku eemaldamise sertifitseerimisest ja tööstusheite direktiivi. Vahtmäe sõnul oodatakse nende kohta edaspidi mahetöögrupi liikmete arvamust.
