Maaettevõtlusest poole moodustavad teenindusettevõtted

Maapiirkonnas oli 2011. aastal registreeritud 36 031 majanduslikult aktiivset ettevõtet, ehk ligi 35% kogu Eesti ettevõtetest ning neist 50,6% on teenindusettevõtted, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“.

„On ääretult oluline, et riigi tegevuste planeerimisel on aluseks pidev olukorra seiramine ja teadlaste kaasamine analüüsi,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Maaülikooli läbi viidud uuringu ettepanekud ja järeldused saavad kindlasti olema uue maaelu arengukava väljatöötamisel sisendiks, aga mitte ainult – need tulemused on vajalikud ka teistele ministeeriumidele, et saaksime toetada Eesti ääremaade arengut tervikuna läbi ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja põllumajanduspoliitika.“

Maapiirkonna ettevõtluses on väga suured piirkondlikud erinevused nii tegevusalades kui ettevõtlusaktiivsuses. Suur osa kogu maapiirkonnas registreeritud ettevõtetest, sh teenindusettevõtetest, on kontsentreerunud Tallinna lähivaldadesse.

Maaettevõtete arv kasvas 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 3,7%. 70% kõigist maaettevõtetest moodustasid viie tegevusala ettevõtted: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitus (9,1%); kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (9%); töötlev tööstus (8,1%). Oluliseks arenguks viimasel kümnendil oli, et teenindussektori ettevõte osakaal maaettevõtetes ületas kümnendi keskel esimest korda tootmissektori oma. Sektorite lõikes moodustasid maapiirkonna ettevõtetest 50,6% teenindus-, 31,3% tootmis- ja 18,1% töötlemissektori ettevõtted.

Mikroettevõtete osakaal maapiirkonna äriühingutes tõusis 80,4%-lt 2005. aastal  90,2%-ni 2010. aastal. Muutuse põhjus tuleneb nii äriühingute töötajate arvu vähenemisest kui ka mikroettevõtete juurdekasvust samal perioodil. Kui 2005. a oli keskmine hõivatud isikute arv maapiirkonna äriühingu kohta 9,6; siis 2010. aastal oli see 5,6. Toiduaine-, joogi- ja söödatööstus oli ainus tegevusala, kus keskmine hõivatute arv ettevõtte kohta viimastel aastatel oluliselt ei vähenenud.

Üldine ettevõtlusaktiivsus on maapiirkonnas jätkuvalt madalam: 2011. aastal oli maapiirkondade ettevõtlusaktiivsus 69,2 ettevõtet (FIE-d ja äriühingud) 1000 elaniku kohta, kogu Eestis aga 78,6 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Äriühinguid oli maapiirkonnas keskmiselt 40,1 äriühingut 1000 elaniku kohta (kogu Eestis 56,3). Seejuures iseloomustab maapiirkondi just FIE-de suurem osakaal: 2011. aastal oli maapiirkonnas 29,1 ja kogu Eestis 22,3 FIE-t 1000 elaniku kohta.

Uuringus osales 1875 ettevõtet seitsmest tegevusala grupist, vastanutest 85,8% olid ise maaelanikud.

faili ikoon uuring_maaettevotlus_2012[1].pdf

Eelmine luguELi audiitorid: Sissetulekutoetuse jagamine uute liikmesriikide põllumajandustootjatele tuleks üle vaadata
Järgmine luguUuring: maaettevõtlusest konkurentsivõimelisim on toiduainetööstus