Maaeluministri infotunnis arutleti valusatel teemadel

Foto: Mana Kaasik

Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 esimese päeva hommikul on saanud tavaks põllumajandustootjate ja maaeluministri infotund. Nii ka tänavu. Suuremate probleemidena toodi välja seakasvatussektori keeruline olukord, oldi mures uue kliimapaketi rakendamise ja järgmise eelarveperioodi toetuste jaotuse üle.

Miinuses sealihatootmine. Seakasvatussektoris valitseb äärmiselt keeruline olukord, kus tootmiskulud on kasvanud ja sealiha turuhind kukkunud väga madalale. „Näiteks hetkel on sealiha rümbakilo hind ainult 1,20 eurot ja samas söödateravilja tonnihind 225 eurot. Arusaadavalt on see suure kahjumiga tootmine,“ selgitas olukorda lühidalt Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Koda ja tootjad on selles küsimuses korduvalt ka ministeeriumi poole pöördunud. Sestap tuntigi infotunnis huvi, kui hästi muret ministeeriumis tegelikult hoomatakse ja millised lahendused selle probleemi leevenduseks paistavad.

Kas valitsus tuleb loomakasvatajatele appi, kas erakorraline toetus seakasvatussektorile on plaanis? Kui jah, siis millises summas ning millal saab anda tarnijatele lubadusi arvete tasumisel? Need olid küsimused, millele sooviti täna saada vastust.
“Ministeeriumile on seakasvatajate olukord teada. Seakasvatussektor on olnud raskustes juba viimased 7-8 aastat – alates Vene turu kadumisest kuni seakatkuni välja. Rasked olud on vähendanud drastiliselt karja. Ettevõtjatega on toimunud ministeeriumis mitmed kohtumised ja probleemile otsitakse aktiivselt lahendust,“ vastas maaeluminister ning lisas, et keeruline seis on ka meie naabermaades.

Urmas Kruuse tõi sõnumi Euroopa Komisjonilt. „Eilsel Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel tõdeti, et toetused jäävad liikmesriikide otsustada riigisiseselt. Riigiabi määrasid kahjuks ei suurendatud. Siin tuleb teada ka seda, et osadel tootjatel on abimäärad juba täis ning paljudel on ka muud finantsabilahenduse võimalused juba täis,“ ütles Kruuse. Samas andis minister lubaduse, et katsutakse leida lisavahendeid tõuaretustoetuse tõstmiseks.

Minister rõhutas, et kindlasti ei saa äri üles ehitada ise riske haldamata, seda olenemata sektorist kus tegutsetakse. „Äri toetuste najal püsti panna on tegelikult absurdne. Tootjatel tuleb teha koostööd ja leida võimalus oma toodetu parema hinnaga turustamiseks. Kindlasti on siin abi ka hiljuti vastuvõetud õiglase kaubanduse seadusest,“ rõhutas Kruuse.

Kes täidab võetud kliimaeesmärgid? Maaeluminister Urmas Kruuse oli just eelmisel päeval saabunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumiselt, kus ühe olulise teemana arutleti liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ sihtide üle. Nii sai ta tuua infotunnil osalejateni olulist uut infot. „Kliimaeesmärkide saavutamine on põllumajandussektorile suur katsumus, millele vastu astudes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki tagada toiduga kindlustatus. Vastus tuleb leida küsimusele, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala vähendamata,” tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega.“
Ta toonitas, et n-ö rohepöörde kohustused ei ole sektoripõhised, need on riigiti mõeldud ja seega tuleb need võetud kohustused ära jagada erinevate sektorite vahel. „Kuidas seda teha, siin veel metoodikaid ei ole paigas,“ ütles Kruuse.

Maaeluministri infotunnil küsib künni MMi kohta agronoomist ajakirjanik Heino Laiapea.
Foto: Mana Kaasik

Põllumajandussektori jaoks on oluline küsimus, kui suureks kujuneb jagatud kohustuste määruse 24% vähendamise eesmärgi puhul põllumajanduse panus? Ministri seisukoht siin on, et põllumajandussektor peaks saama rohepöörde elluviimiseks eraldi paketi,  sest muidu me jäämegi vaidlema nii ELis laiemalt kui ka oma riigi erinevate asutuste vahel. See on ju selge, et juba erinevatel ministeeriumitel on siin erinev nägemus asjast. „Oluline on adekvaatselt hinnata võimekust ja leida tehnoloogilisi lahendusi,“ sõnas ta. 

Eesti põllumajandussektorilt oodatakse kõrgete eesmärkide saavutamist süsiniku ja metaani vähendamise osas, mille saavutamise meetmed on pigem ebaselged. Küsimusele kuidas see kõik reaalses elus välja peaks nägema ja mida tootjatelt eeldatakse, tõi minister positiivseks näiteks biometaani tootmise kasvu. „Biometaanijaamade rajamisel on kindlasti vaja finantseerimisvõimalusi ja kindlustunnet, et riik toetab ettevõtjaid ja selle tootmisel on perspektiivi. Näen siin suurt tulevikku, aga selleks, et ettevõtjatel oleks kindlustunne investeeringute tegemiseks, peab neile looma kindla raamistiku nii seadusandluses kui maksustamisel. Minu arvates võiks biometaani puhul olla maksumäär 0,“ lausus Kruuse.

Uus ÜPP strateegiakava toob kaasa toetuste languse. Analüüsid ÜPP strateegiakava 2023-2027 meetmete kohta näitavad, et kava raames toimub suur toetuste ümberjagamine ning uuel perioodil on toetused ja ettevõtjatulu oluliselt vähenemas üle 300 pealiste piimakarjade, kus on üle 70% meie piimalehmadest ja üle 400 hektaril majandavate teraviljakasvatajate jaoks, kes majandavad üle poole meie põllumaast.

Minister nentis, et nii see on. „Tuleb tunnistada, et uus ÜPP ja strateegiakava on muutunud, suured ja edukamad ei saagi enam nii palju toetusi kui seni. Toetused suurenevad seal, kus on eesmärgiks kliimaeesmärkide täitmine. Ka on rõhk väiketootjate olukorra parandamisel, aga nende puhul on eelduseks see, et nad peavad suutma oma toodetut väärindada,“ rääkis Kruuse.

Tootjate sõnum ministrile oli selge – et uuel eelarveperioodil on rõhk keskkonnameetmetel, siis tuleb aru saada, et neisse panustamist ei saa panna vaid ettevõtja õlule. Ühises arutelus leiti, et kindlasti on veel vaja meetmed üle vaadata ja hinnata nende reaalset panust eesmärkide saavutamisel. Asjal peab olema ju tulemus.