Liitude ühispöördumine: Kodumaise ressurssi kasutamise piiranguid tuleb leevendada

Foto: Adobe Stock

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Ametiühingute Keskliit, Põllumajandus-Kaubanduskoda, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Puitmajaliit, Mööblitootjate Liit, Erametsaliit, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Taastuvenergia Koda ja Turbaliit saatsid 14. märtsil valitsuse liikmetele ühise pöördumise seoses vajadusega leevendada kohalike loodusressursside kasutamise piirangunguid praeguses keerulises majandusolukorras.

Pöördumises märgitakse, et maailma praeguses majanduspoliitilises olukorras, kus kehtestatud vajalike sanktsioonide tõttu on vähenenud või takistatud Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest pärit tooraine (nt puit, metallid, põllumajanduses kasutavad sisendid jm) kättesaadavus Eesti ettevõtetele, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju niigi turbulentses olukorras. Lühemas ja pikemas vaates on välissõltuvuse vähendamiseks oluline panustada kodumaiste bioressursside kasutamise soodustamisse nii investeeringute toetamise kui ka piirangute leevendamise kaudu.

Kõige kiirem ja tõhusam viis on vähendada kodumaise ressursi kasutamiseks seatud piiranguid. Ja seda tuleb teha kohe!

Üks olulisemaid kodumaised taastuvaid ressursse on puit, mida kasutatakse muuhulgas ehituses, erinevate toodete tootmises, kaugküttes. Lisaks puidule tuleks senisest suuremat tähelepanu pöörata ka teiste kodumaiste ressursside kasutamisele ja väärindamisele (nt biometaani tootmine, kütteturba kasutamine jm).

Aina suurenenud siseriiklike piirangute ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu (nt raiemahtude vähendamine, aga ka Natura alade raiepiirangud, linnupesitsuse põhjendamatud piirangud) on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam importida. Statistikaameti andmetel imporditi 2021. aastal Venemaalt puitu ja puittooteid 338 miljoni euro ulatuses. Sellest moodustas suurema osa saematerjal (ca 281 miljonit eurot) ja vineer (ca 28 miljonit eurot). Venemaalt ja Valgevenest imporditud puit moodustas ca 30% Eestis tööstusele vajaminevast toorainest.

Kehtestatud ja vajalike sanktsioonide tõttu pole nendest riikidest importimine enam võimalik ning tekkinud on üleüldine puidutoorme defitsiit kogumahus ca 1,1 Mm3. Selle asendamine lähiajal ei ole realistlik ning enamus töötlemisahelast on seiskumas. Metsa- ja puidusektori laod on juba täna puidutoormest tühjenemas ning ettevõtete toimimine ning nende pakutavad töökohad on ohus.

Lisaks metsa- ja puidutööstusele aitab puidutoorme defitsiidi vältimine leevendada toorainepuuduse mõjusid ehitussektoris, puitmajade tootmises, akna- ja uksetootmises, mööblitööstuses jm.

Puiduhakke ja biomassi defitsiidi korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama (Vene päritolu) gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu.

Meil ei ole täna kodumaisele puidule alternatiivi. Tegemist on taastuva loodusvaraga, mille tark kasutamine toetab Eesti majandust keerulisel ajal, aitab leevendada paratamatut hinnatõusu ning sellega seoses üleüldist eestimaalaste heaolu langust. Viimane on ka julgeolekurisk – kiire inflatsioon, millele lisanduks veel töökohtade vähenemine Eesti olulistest sektorites, suurendab rahulolematust ning  teeb Eesti inimesed haavatavamaks vaenuliku riigi provokatsioonide suhtes.

Eelnevast lähtuvalt teeme järgmised ettepanekud:

  1. Vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti, ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.
  2. Anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus
  3. Anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.
  4. Maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi ning kütteturba osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.
  5. Täiendavalt tuleb analüüsida meetmeid, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid seoses energia, kütuste, väetiste ja teiste tootmissisendite kiire hinnatõusuga. Muuhulgas tuleb analüüsida erimärgistatud kütuse kasutamise taaslubamist erametsade majandamisel ja mäetööstuses ning põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga sarnasele tasemele.

Neid meetmeid on võimalik rakendada, pidades samal ajal silmas looduskaitselisi eesmärke. Raiemahtude suurendamine Metsanduse arengukava 2020. aasta tasemele ei sea ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil olnud väiksemad kui jätkusuutlik tase. Kevadised raied mõjutavad 0,2% metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Samuti toetab metsade majandamine süsiniku sidumise eesmärke – tuhandetele teadusartiklitel baseeruv ÜRO  kliimaraport toob välja, et meie kliimavöötmes on metsade majandamine ja puidust tooted üks oluline lahendus kliimaprobleemile.  Samuti toonitab raport, et metsade majandamine on vajalik nende paremaks vastupidamiseks kliimamuutustest tingitud häiringutele, nagu metsatulekahjud, haigused ja kahjurid.

Juhime tähelepanu, et raiemahtude suurendamist majanduse toetamise eesmärgil on edukalt kasutatud. Näiteks otsustas Läti valitsus eelmise majanduskriisi ajal kohaliku tööstuse ja töökohtade toetamiseks tõsta keskmisi raiemahtusid kaheks aastaks keskmiselt enam kui 50 protsendi võrra.

Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro, samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele.

Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja 18 protsenti lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud.

Pöördumine saadeti peaminister Kaja Kallasele, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale, ettevõtlusminister Andres Suttile, keskkonnaminister Erki Savisaarele, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele, siseminister Kristjan Jaanile ja maaeluminister Urmas Kruusele.