Kuidas tehnoloogia abil targalt väetada?

Yara seminaril osalejad kuulsid nii teooriat kui ka praktiseerivate põllumeeste kogemuslugusid. Foto: Meelika Sander-Sõrmus

EPA messil esitles Yara Eesti oma uut lahendust Atfarm, mis aitab põllumehel targemini planeerida oma põldude lämmastikväetiste kasutamist.

Seminari avasõnades lausus Yara Eesti juht Marek Linnutaja, et just sügis ja talv on see aeg, kus põllumehel on aega otsida efektiivsemaid lahendusi oma tööde ja sisendite planeerimisel.
“Oleme sukeldunud digitaalsesse maailma ja nii ongi meil EPA messil rõõm Eesti põllumajandustootjatele Atfarmi tutvustada. Tõsi, suvel oleme testinud seda lahendust meie põllumeeste juures ja veidi on sellest ka enne räägitud, aga just praegu on ideaalne aeg lahendust tutvustada, et põllumees jõuaks tehtud kõik sisestused ja planeerida tulevased kevadtööd,” ütles Linnutaja. “Kuna väetiste hinnad on viimase aasta jooksul mitmekordistunud, siis on olulisem kui kunagi varem, anda just õige kogus väetist õigesse kohta, sest see on sõbralikum nii põllumehe rahakotile, kui keskkonnale”.

Mis siis on Yara Atfarm? Tegemist on Yara satelliidipõhise väetamise programmiga, mis annab põllumehele nõu, kuidas optimeerida lämmastikväetiste kasutamist lähtuvalt põllust, kultuuri vajadustest ja taimede kasvufaasist.
Yara Eesti väetamise ekspert Deivi Merimaa selgitas, et Atfarm võimaldab luua vajaduspõhiseid lämmastikväetise kasutuskaarte põllust, mida saab põllumees täiendada oma teadmistega. Programm põhineb Yara patenteeritud biomassi indeksil, mille aluseks on aastakümnete jooksul kogutud N-sensori algoritmid ning põlde monitoorivatel regulaarsetel satelliidifotodel.

Mida selle tööriistaga teha saab? Eesmärgiks on võtta igast hektarist maksimum ehk anda vajadusepõhiselt oma põldudele väetist ja saada läbi targa väetamise suuremat saaki. Yara uus lahendus aitab laotada väetist just sinna, kuhu seda kõige enam vaja on. Nii on tagatud ühtlasem põllukultuuride kvaliteet, lämmastiku tasakaal paraneb kuni 14%, põllukultuuride lamandumine muutub pea olematuks ja saagikuse kasvu on oodata 3-7% ning loomulikult on kulud väetisele madalamad.

Deivi Merimaa nentis, et loomulikult on igale põllumehele teada, et lämmastik on olulisem ja samas ka kallim põhiline toiteelement, mis parandab üldist saagikust ja proteiinisisaldust, samas lämmastikku üle doseerides võib see leostuda keskkonda ja liigsel kogusel on negatiivne mõju ka mulla seisukorrale.

Yara Eesti väetamise ekspert Deivi Merimaa. Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seega on oluline, et väetamine oleks täpne ja vajaduspõhine. Merimaa sõnul nad otsisid parimat eestikeelset sõna, mis iseloomustaks Yara lahendust. “Põllumajandussõnavara on kesine, meil on kasutusel erinevad terminid, näiteks muutnormiga väetamine ja täppisväetamine, aga meie arvates on kõige õigem just vajaduspõhine väetamine. See iseloomustab Yara Atfarmi kõige enam,” sõnas ta.

Kuidas asi töötab? Lahendus on N-sensori põhine ja tugineb satelliidilahendustele. Sateliit lendab iga 3-5 päeva tagant üle põldude ja pildistab, vastavalt piltidele saab põllumees luua väetamiskaardid ja need saab erinevatel viisidel oma traktorisse laadida.

Yara Eesti väetamise ekspert Janne Ehte-Tammiste sõnul on Atfarmi lihtne kasutada, selle saab alla laadida veebist, luua endale konto ja sisestada siis oma põllud. Mugav on kasutada PRIA kaarte, kus kahjuks ei tule kaasa põllu nimesid, on vaid põllunumbrid ja siis tuleb natuke aega kulutada põllunimede sisestamisele. Samas on põllupiirid sealt võttes täpsemad. Ka on Atfarmil olemas nutiseadmete äpp, kuhu põldude sisestamine ei ole nii mugav kui arvutis, aga kasutusmugavus on suurepärane.

“Atfarmi kasutamiseks tuleb valida põllust pilvevaba pilt, valida kultuur ja kasvufaas. Siis korrigeerida väetamise kaarte, et need tegelike oludega läheks kokku. Seejärel panna paika lämmastiku koguse eesmärk, laadida alla vajaduspõhine väetamise kaart ja asuda väetama,” selgitas Ehte-Tammiste.

Tulevikus saab lisada Atfarmi ka Yara Megalabi analüüside tulemused. Ja muidugi on Atfarm 2023 aastal tasuta kõikidele huvilistele.

TASUB TEADA

  • Atfarm võimaldab põlde distantsilt hallata;
  • Oma põlde saab ise leida või laadida alla PRIAst;
  • Atfarm on hõlpsasti kasutatav satelliidipiltide pank sinu põllust;
  • Atfarm on abivahend, mis aitab ostsustada, kuidas sisendeid kasutada põllul;
  • Atfarm võimaldab kõigil põllumeestel ja konsultantidel arvutist jälgida oma põldude arengut ning tuvastada kasvuerinevusi iga kultuuri puhul ja igas arenguetapis.

Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus

Eelmine luguSõrmus: Euroopa põllumajandus on muutusteks valmis
Järgmine luguPariisi mess aitas toidutööstusele avada uusi uksi