Eesti sigadest vähemalt 90% elab kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka ELi loomade heaolu baasnõuded on maailmas ühed kõrgemad. Vaatamata sellele levitatakse üha intensiivsemalt ja tihedamini väärinfot, et Eesti sea elu on Euroopa kehvemaid ja loomad elavad ruumikitsikuses.
Eestis peeti kokku möödunud aasta 31. märtsi seisuga 312 700 siga. PRIA andmetel maksti Eesti seakasvatajatele 2021. aastal loomade heaolu toetust nõutust suuremal pinnal sigade pidamiseks 264 854 sea eest ehk kõrgematele heaolunõuetele vastavates avaramates tingimustes peeti vähemalt 85% Eesti sigadest. Lisaks suuremal pinnal peetavatele sigadele peeti möödunud aastal 17 710 siga põhust või heinast allapanu kasutades, mis tähendab, et kokku järgiti nõutust kõrgemaid heaolunõudeid vähemalt 90% Eesti sigade puhul.
Enamik Eesti sigu kasvab seega tingimustes, kus neile on tagatud üle 85 kg kaaluvate sigade puhul miinimumnõuetest vähemalt 10% suurem pidamispind ja kuni 85 kg kehakaaluga sigadele vähemalt 15% suurem pidamispind. Lisaks iseenesest mõistetavale ja igapäevasele loomade eest hoolitsemisele, nende heaolu ja tervise jälgimisele peetakse loomade heaolu meetme all olevate sigade üle ka pidevat järelevalvet kaamerate abil.
Enamikes farmides on automaatselt juhitavad küte, ventilatsioon, söötmine, veevarustus ja valgustus, mis on reguleeritud vastavalt sigade vajadustele sõltuvalt nende vanusest ja liigist (põrsad, nuumikud, emised). Päevasel ajal jälgivad farmitöötajad, et kõik oleks normis. Väljaspool tööaega häirete või avariide korral tulevad kohe teated farmitöötajate telefonidele, mis võimaldavad koheselt reageerida, likvideerida avariid ja taastada normaalse olukorra farmis.
Loomade heaolu toetuse eesmärgiks on toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.
2020. aasta ELi ülevaatest selgub, et Eesti seakasvatussektor paistab positiivselt silma ka EL-i nõuete täpse järgimise poolest loomade heaolu tagamisel. Näiteks olid Austria ja Eesti ainukesed ELi riigid, kus emiste pidamise nõuded vastasid EL-i poolt seatud tähtajaks uutele tingimustele.
“Loomade heaolu ja tervise tagamine on toodangu kõrge kvaliteedi ja ettevõtte tulukuse tagamiseks loomakasvatajate enda huvides, mistõttu on pahatahtlikud tihti kõlavad väited justkui loomakasvatajad ei hooliks oma loomadest,” kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
