Koostöös otsiti lahendusi välistööjõu kaasamisele koroonatingimustes

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel arutati täna toimunud virtuaalsel kohtumisel hooajalise välistööjõu kasutamisega seonduvaid küsimusi põllumajanduses- ja toidutootmises. Põllumajanduskoja esindajana osales kohtumisel juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Olen rahul kohtumise üldise hoiakuga, kus räägiti läbi ja kaaluti võimalusi välistööjõu kaasamiseks, arvestades COVID-19 tingimustest tulenevate piirangutega,“ tõdes Kruuse. Ta lisas, et kohtumine oli hädavajalik, kuna toidutootmise sektor põllumajanduses vajab praktiliste juhiste nn teekaarti, kuidas välistööjõu sissetoomisega seonduvaid küsimusi kõige paremal moel lahendada. „Põllumajanduses on tootmistsükkel pikk ja seetõttu vajab ettevõtja oma tegevuste planeerimisel pikaajalist selgust.“

Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul ei ole kehtivas välismaalaste seaduses tehtud viimase aasta jooksul töörände osas kitsendusi. Välismaalastel on võimalik lühiajaliselt töötada hooajatöölisena kuni 9 kuud 12 järjestikuse kuu jooksul ja üldtingimustel kuni 12 kuud 15 järjestikuse kuu jooksul. Tööränne on aktsepteeritud ka praegusel liikumispiirangute kehtimise ajal. „Nagu alati, on oluline, et nii tööandja kui ka töötaja kannaksid hoolt, et välismaalaste töötamine oleks õigel ajal registreeritud ja töötasud makstud,“ selgitas Veiko Kommusaar.

Tema sõnul tuleb tööandjatel ja siia tulevatel välismaalastel arvestada samas võimalike lisatingimustega, mis kehtivad või võidakse kehtestada viiruse leviku tõkestamiseks. „Näiteks peab olemas olema tõend negatiivse viirusetesti kohta, arvestada tuleb eneseisolatsiooni jäämise nõudega ja sel ajal töötamise keeluga. Neid nõudeid järgides on välismaalastel võimalik Eestisse tööle tulla ja loodame, et ka põllumajandussektoris saavad sel aastal vajalikud tööd tehtud,“ märkis Kommusaar.

Kohtumisel osalenud olid ühiselt nõus sellega, et kõik terviseriskid tuleb läbi erinevate usaldusmeetmete maandada. „Reeglid on välistööjõule, sektorist olenemata, ühesugused,“ kinnitas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Oluline on töötajate pidev tervise jälgimine ka pärast teise negatiivse testi andmist, et võimaliku haigestumise korral saaks kiiresti isoleerida haigestunuga kokku puutunud inimesed,“ andis terviseameti juht lisasoovituse.

Küsimusele, kuidas suhtuda tööle tulijatesse, kes on koroona läbi põdenud või juba vaktsineeritud, Üllar Lannol täna veel konkreetset vastust ei olnud. „Need regulatsioonid ja käitumissoovitused töötatakse välja Euroopa Liidu üleselt, mis peaks laienema kõikidele liikmesriikidele. Täpsed juhised saabuvad paari nädala jooksul,“ sõnas Lanno.

Eestisse võivad reisida haigustunnusteta välisriikide kodanikud, kes tulevad Eestisse töötama või õppima. Saabujatele rakendub liikumisvabaduse piirang, mis tähendab, et tööandja tagab koostöös isikuga talle võimaluse viibida Eestisse saabumisest kuni 10 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Tööandja tagab töötaja koroonaviiruse SARS-CoV-2 kahe testi tegemise. Üks tuleb teha saabumisel ja teine mitte enne kui 6. päeval peale saabumist; testimine ei vabasta liikumisvabaduse piirangust. Töötaja ei tohi tööle asuda esimese 10 päeva jooksul peale Eestisse saabumist. Töötaja võib tööle asuda alates 11. päevast eeldusel, et tema teine koroonaviiruse SARS-CoV-2 test on negatiivne. Vaata täpsemaid reegleid siit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõstatas kohtumisel probleemi seoses hooajalise ja lühiajalise töötamise tingimuste erisusega. Tema sõnul võiks lühiajalise töötamise korral Eesti keskmise palga nõude asemel rakendada põllumajandussektori keskmise palga nõuet. Pragune palgakriteerium käib ettevõtjatele üle jõu, sest põllumajanduse keskmine palk on riigi keskmisest ligi 30% madalam. Ühiselt leiti, et selle küsimuse lahendamine vajab eraldi diskussiooni. 

Osalejad kinnitasid, et  nad on orienteeritud lahendustele ja selgetele juhistele, et kõik sektorid saaksid koroona tingimustes töötada ja tegutseda parimal moel.

„Maaeluministrina seisan järjekindlalt põllumajandusettevõtja eest, kes peab saama keskenduda oma põhitööle, toidu tootmisele,“ rõhutas Kruuse.

19. veebruaril toimunud konstruktiivsest kohtumisest võtsid lisaks Maaeluministeeriumi esindajatele osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad.