Komisjon kiitis heaks Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

Komisjon kiitis heaks Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava. Foto: Pixabay

Euroopa Komisjon andis täna heakskiidu Eesti ÜPP strateegiakavale aastateks 2023–2027. 1. jaanuaril 2023 rakenduv Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) aitab muuta Euroopa põllumajandussektori kestlikumaks, vastupidavamaks ja tänapäevaseks.

Uus kava näeb ette rahaliste vahendite õiglasema jaotamise põllumajandustootjate vahel, kusjuures rõhuasetus on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning noortootjatel. Lisaks toetatakse innovaatilisi ettevõtmisi – alates täppispõllumajandusest kuni agroökoloogiliste tootmismeetoditeni. Selliste meetmete toetamisega aitab ÜPP oluliselt kaasa toidujulgeoleku tagamisele ja tugevate kogukondade arengule Euroopa Liidus.

ELi liikmesriikide ÜPP strateegiakavadega on ette nähtud rahalised vahendid sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete jaoks. Kava välja töötades valis iga liikmesriik suure hulga erinevate ELi pakutavate meetmete hulgast enda jaoks välja sobivad vahendid vastavalt oma vajadustele ja oludele. Komisjon on hinnanud iga kava vastavust ÜPP kümnele põhieesmärgile, pidades silmas keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. Kavad peavad aitama saavutada ka komisjoni ”Talust taldrikule” ja elurikkuse strateegias seatud kliima- ja keskkonnaeesmärke.

1,6 miljardit sektorisse. Täna heaks kiidetud Eesti kava eelarve on 1,6 miljardit eurot, millest 456 miljon eurot (28%) on mõeldud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ja 35 miljonit eurot noorte põllumajandustootjate toetuseks. Olulisel kohal on ka innovatsiooni toetamine.

Eesti eraldab sihtotstarbeliselt ligikaudu 45% ÜPP strateegiakava jaoks kokku ette nähtud vahenditest põllumajandustootjate ja maapiirkondade ettevõtete sissetulekute stabiliseerimiseks. Suureneb ka väikeste ja keskmise suurusega tootjate sissetulekutoetus. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks suunatud 456 miljoni euro kasutamise keskmes on CO2 sidumise, elurikkuse ja väärtuslike rohumaade ning kestliku tootmise teemad. Mahepõllumajanduse viljelemise eest saab toetust üle 23% põllumajandusmaast. ÜPP toetatavate projektide abiga luuakse Eesti maapiirkondades eeldatavasti 1250 uut töökohta. Noorte tootjate toetamisega püütakse hoida elu maapiirkondades ja tuua noori maaettevõtlusesse ja põllumajandussektorisse.

TASUB TEADA
Eesti territooriumist 82% on maapiirkonnad, kus elab pisut alla poole rahvastikust (44.5%). Seega mõjutab maaelu hea käekäik meid kõiki.