Koja nõukogu koosolek keskendus eesmärkide täitmisele ja koja 2024. aasta tegevustele

Ants Noot tõi välja, et 2024. aastal jätkatakse olulisi tegevusi nagu EPKK kandepinna laiendamine ja uute liikmete kaasamine ning aktiivsem osalemine COPA töörühmades. Foto: Oleg Hartsenko

12. detsembril toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu koosolekul oli pearõhk eelarve täitmisel ja koja nõukogu tegevuskava täpsustamisel. Muuhulgas arutati ka järgmise aasta eelarve kavandit ja tegevuskava.

Koja juhatuse esimees Ants Noot andis nõukogu koosolekul ülevaate sügisperioodi olulisematest tegevustest ja kohtumistest. Sinna hulka mahtusid põllumajanduse maine strateegiakoosolekud Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi, Maaülikooli ja Taluliiduga, järgmise aasta Teadmussiirde programmi PIP24 rahastusarutelude kohtumised, PTA kliendinõukoja ja BioMak nõukogu kohtumised. Lisaks osalesid koja töötajad ja liikmed Euroopa Liidu komisjonide ja töögruppide töös ning COPA/COGECA presiidiumil.

Nõukogu sai ülevaate ka toimunud koja gruppide ja toimkondade koosolekutest ning koja tegevustest õigusloome protsessis: siinjuures saab välja tuua kliimaseaduse eelnõu arutelud, liiklusseaduse arutelu Riigikogu majanduskomisjonis, mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029, loomade heaolu ja ohustatud tõugude eelnõu, toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra muutmisel 2024. aastal.

2024 tegevuskava eesmärgid

Koja juht andis ülevaate peamistest tegevuskava eesmärkidest 2024. aastal. Olulisemad eelnõud, mille menetlustes osaletakse on taimekaitsevahendite säästva kasutamise direktiiv ja selle ülevõtmisega seonduvad EE õigusaktid, mullaseire ja mulla säilenõtkuse direktiiv, vabatahtliku süsiniku sertifitseerimise direktiiv, uute aretustehnikate kasutuselevõtu direktiiv, tööstusheite direktiiv ja selle ülevõtmisega seonduvad EE õigusaktid, AgriETS – heitmetekaubanduse süsteemi rakendamine põllumajanduses (KOM uuring),  CAP 2027+, kliimaseadus ja muud jooksvalt menetluses olevad eelnõud. Lisaks osaletakse erinevates komisjonides, nõukogudes ja töögruppides liikmete seisukohtade ja huvide esindajana.

Koja eesmärkidest rääkides tõi nõukogu liige Priit Põllumäe esile metsanduse valdkonna olulisemad teemad, milles tuleb aktiivselt kaasa rääkida, sh. kliimaseadus ja sellest tulenevad võimalikud piirangud/kitsendused maa- ja metsakasutusele, elurikkuse strateegia ning looduse taastamise määruse rakendamine (raadamine ja raadamisvabad tooted, turvasmuldadel metsad).

Koja juht tõi välja, et 2024. aastal jätkatakse olulisi tegevusi nagu EPKK kandepinna laiendamine ja uute liikmete kaasamine ning aktiivsem osalemine COPA töörühmades. Kuna koda tahab oma tegevuses seista selle eest, et Eesti toidutootjate toodang vastab muutuvatele kvaliteedi- ja keskkonnanõuetele ning on tuntud nii kodu- kui välisturul on oluline jätkata Pääsukesemärgi väljaandmist ja veelgi tõhusamalt tutvustada kasu, mida tootjad ja tarbijad sellest saavad. Lisaks soovib koda osaleda kvaliteedikavade arendamisel ja pakkuda ühisturustuse võimalusi messidel ja kampaaniatel. Samuti jätkatakse igasügist EPA korraldamist.

Ka rõhutati koja nõukogu koosolekul, et vajalik on EPKK suurem kohalolu regioonides ja kohapealne personaalne infovahetus. Tõhustada soovitakse veelgi koja toimkondade ja gruppide tegevust. Koja üks eesmärke on algatada koostööprojekte ringbiomajanduse valdkonnas ning pakkuda know-how tuge tootjaorganisatsioonide arendamisel ja klastriprojektide algatamisel.

Jätkuvalt on oluline seista põllumajanduse, Eesti toidu ja maaelu hea maine eest. Selleks tuleb jätkata koostööd haridus-, teadus- ja arendusasutuste, ministeeriumite, KOVide ja teiste asutustega valdkonna positiivseks kuvandamiseks. Samuti on oluline Eesti puhta toidu kuvandi loomine ja tugevdamine välisturgudel. Ka soovitakse keskkonna- ja loodushoiu teemadel kaasata arvamusliidreid ja ühtlasi nende ringi laiendada. Üheks oluliseks eesmärgiks on Eesti puhta toidu kuvandi eestvedaja rolli võtmine ja Eesti toidu programmi uuesti ellu kutsumine.

Ants Noot rõhutas koja rolli roheülemineku keskkonna-, kliima- ja toidujulgeoleku ning majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaalustamisel. Ka selle teema lahendamiseks on oluline kaasata teadus- ja haridusasutusi, ministeeriume ja arvamusliidreid.

Nõukogu esimees Sivar Irval andis ülevaate 2024. aasta nõukogu tööplaanist ja prioriteetidest. Koja 2024. aasta eelarve ja tegevuskava on plaanis kinnitada nõukogu veebruari istungil. Samuti on kavas üle vaadata koja toimkondade ja gruppide 2023. aasta tegevused, arutada liikmelisusega seonduvat ning koostöövõimalusi METK-iga. Maikuu nõukogu koosolekul on kavas kinnitada nõukogu poolt 2023. aasta EPKK majandusaasta aruanne, audiitori aruanne ning üldkoosoleku päevakava. Päevakorras on ka kvaliteediprogrammi ja -kavadega seonduv ning tutvumine PRIA uue juhiga. Teise poolaasta nõukogu koosolekute päevakavadesse jäävad ülevaadete saamine toimkondade ja gruppide tööst, strateegiliste eesmärkide, koja jooksva aasta eelarve ja tegevuskava täitmise aruanne, sidusorganisatsioonidega seonduv ning 2025. aasta eelarve ja tegevuskava arutelu.

Nõukogu koosoleku algusosas viibis külalisena Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi, kes andis ülevaate fondi tegevustest, rõhutades muuhalgas loodushoiu otsuste tegemisel suuremat koostöövajadust teadlastega. Samuti  lepiti kokku koja ja Loodushoiu Fondi edasise koostöö osas.  

Eelmine luguVäike-lemmelist saab söödale kvaliteetset valgukontsentraati
Järgmine luguBrüsseli metsaseire määrus tasalülitab meie iseolemise õiguse