Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas suvel tööd alustanud keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp ütles, et keskkonna küsimused puudutavad nii või teisiti kõiki põllumajanduses tegutsevaid ettevõtteid. Seetõttu on oodatud kõigi liikmete aktiivne osavõtt keskkonnakaitse seisukohtade kujundamisel.
Koja keskkonnavaldkonna juhi vastutusvaldkonna alla käivad põllumajanduse ja metsanduse keskkonnakaitse, sh kliimavaldkonna ja rohepöörde teemad, samuti keskkonnakaitse ja biomajandusega seotud arendusprojektid. „Kindlasti kuuluvad minu ülesannete keskkonnakaitsega seotud õigusaktide analüüsimine, informatsiooni kogumine ja liikmete informeerimine. Seetõttu ootan ka koja liikmetelt aktiivset osavõttu keskkonnakaitsega seotud seisukohtade kujundamisel,“ kinnitas valdkonnajuht Sapp. „Kuivõrd enamus EPKK liikmete tegevused on mingit otsapidi seotud keskkonnaga, siis tööd on palju. Kuid usun, et hea koostöö aitab lahendada esilekerkivad probleemid. Seetõttu julgustan koja liikmeid minu poole pöörduma kõigi keskkonnaalaste küsimustega,“ julgustas ta.
Eesmärkidest juhitud
Sapp ütles, et suurimad väljakutsed tema töös ja kindlasti ka kogu põllumajandussektoris on Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide täitmised sh Euroopa majanduse ja ühiskonna 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmine. „Ühiselt vajavad mõtlemist ja toimivaid lahendusi kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad kitsaskohad. Enim küsimärke näen Eesti eesmärkide täitmisel, mida riik on endale võtnud: näiteks põllumajanduses kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise 24% aastaks 2030 võrreldes 2005 aastaga. Näen, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ja ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ka on Eesti kliimaeesmärgid kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli kas omavahel vastuolus või sisult vananenud,“ tõi Sapp välja murekohti. „Eesti Kliimaseaduse koostamises jõuliselt osalemine ja koja liikmete tasakaalus huvide kaitse on kindlasti suur väljakutse,“ tunnistas ta.
Samuti kuulub tema alla ka keskkonnateemaliste koolituste ja ümarlaudade korraldamine. Sapp sõnas, et koja eesmärkide saavutamisel ja liikmete huvide kaitsmisel mängib suurt rolli ka üldine teadlikkuse tõstmine. „Teadlikumad inimesed teevad targemaid valikuid. Soovin omalt poolt panustada keskkonnateadlikkuse tõstmisesse,“ kinnitas ta.
Hea teada:
Elena Sapp omab magistrikraadi agronoomias ja on töötanud üle 25 aasta avalikus sektoris. Viimased pea kümme aastat töötas ta Tallinna Keskkonnaametis ametijuhataja asetäitjana. Lisaks kureeris linna hallatavaid asutusi: Tallinna Botaanikaaeda ja Tallinna Loomaaeda ning oli Tallinna Botaanikaaia Teadusnõukogu liige. Ühtlasi kuulus Elena Sapp neli aastat MTÜ Keskkonnateenused juhatuse koosseisu, kus rahvusvahelise projekti toel rajati jäätmejaamad Pärnamäele, Rahumäele, Pääskülla ja Loksale ning alustati rahvusvaheliselt sertifitseeritud komposti tootmist.
Elena ütleb Tallinna linnavalituse all töötamise perioodi kohta, et ta on alati pidanud tähtsaks keskkonnateadlikkuse tõstmist ja on aastaid koordineerinud erinevaid keskkonnahariduslikke kampaaniaid, ökomärgiste sinilipp (n. Pärnu, Pikakari, Pirita rand) ja roheline lipp (eco-schools koolid, lasteaiad) jpm.
„Olen osalenud paljude keskkonnaalaste arengudokumentide väljatöötamisel (Tallinna haljastutegevuskava 2013-2025, Tallinna Botaanikaaia arengukava 2019-2030, Tallinna Loomaaia arengukava 2020-2038, Tallinna Keskkonnahoiukava 2022-2030, Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“, Kliimaneutraalne Tallinn. Lisaks osalesin Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 väljatöötamisel ning korraldasin Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmist,“ lisas ta.
