Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT

Lisainfot jahinduspiirkondade teemal jagab EPKK põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus, tel. 555 33 789, e-post: meelika@epkk.ee.

 

Eelmine luguIiri teadlased jagavad head nõu
Järgmine luguKeskmised ja suured ettevõtted saavad taotleda toetust töötlemishoonete rajamiseks