Eesti -Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse ütleb ajalehele Maa Elu antud intervjuus, et praegu on kõige keerulisemas seisus need tootjad, kes enne kriisi investeeringuid tegid ja selleks laenu võtsid. Eesti tootjad paneb turukriisi tingimustes raskesse olukorda ka asjaolu, et ettevõtete otsetoetused on viimase kahe aasta jooksul palju langenud, sest valitsus on jätnud 47,5 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi maksmata.
Maa Elu: Roomet Sõrmus, es on ju ennegi raskeid aegu olnud, kuid mille poolest erinevad praegused olud varasematest kriisidest?
turud on heitlikud ja suuremaid või väiksemaid kriise on es tõepoolest alati olnud. Viimati oli sektor tõsises kriisi 2009. aastal, mil aasta keskmiseks piima hinnaks kujunes tootjate jaoks 21 senti/kg. Tänast kriisi iseloomustab suur ebamäärasus, samuti on prognoositud, et see võib kesta varasemast kauem. 2009. aastal kestis väga madal hinnatase umbes aasta. Nüüdseks on kriis pii-masektoris kestnud samuti juba üle aasta ja olukorra leevenemist veel ei paista. Kui 2009. aasta kriisi peapõhjustena võib näha üldist maailmamajanduse olukorda, siis praegu mängivad olulist rolli ka poliitilised aspektid. Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele on turu tasakaalust välja löönud. Venemaa turu sulgumine tähendab aga, et tõenäoliselt pikaks ajaks jääb meie tootjatele kõige parema hinnatasemega turg suletuks. Suurt mõju piima hinnale avaldab ka kaotamine, see on Euroopa Liidus suurendanud. Eesti tootjad paneb raskemasse olukorda ka asjaolu, et ettevõtete otsetoetused on viimase kahe aasta jooksul palju langenud, sest valitsus on jätnud 47,5 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi maksmata.
Maa Elu: Millised ettevõtted kriisi paremini üle elavad?
Kõige raskem on praegu ettevõtetel, kes on alles hiljuti investeerinud tootmisbaasi ajakohastamisse ja võtnud ettevõttele suured kohustused. Vahel on kritiseeritud, et tootjad on võtnud üle jõu käivaid kohustusi. Kindlasti on ka üksikuid ettevõtteid, kes on võtnud liiga suuri riske, kui üldiselt on selliste väidetega raske nõustuda. Vaadates näiteks keskmist piima kokkuostuhinda viimase viie aasta jooksul, siis aastatel 2011-2014 on piima keskmiseks hinnaks Eestis kujunenud 31,2 senti/kg. Ka Euroopa Komisjon on enne kriisi puhkemist ennustanud lähiaastate hinnasihiks 32-34 senti. Praegu peavad oma piima teatavasti ära andma umbes 22 sendi eest. Raske on kellegi poole näpuga näidata, et tootjad sellist hinna kukkumist ei osanud ette näha.
Kergemini elavad kriisi üle ettevõtted, kes majandavad siiani vanades tootmishoonetes ja pole võtnud ettevõttele märkimisväärseid kohustusi. Pikas perspektiivis on aga tootmise tänapäevastamine vältimatu ja needki ettevõtted seisavad valiku ees, kas investeerida ja jätkata või lõpetada tootmine. Mõnevõrra parem on ka nende ettevõtete seis, kes müüvad tooteid otse tarbijatele, olgu selleks toor-piim või omatoodetud piimatooted, sest lõpp-tarbijaturul pole võrreldes piima kokkuostuhinnaga toimunud nii drastilist hinnalangust. Siiski ei saa väita, et piimaturu üldine hinnalangus jätaks ühtki täiesti puutumata – kui täna küsitakse kilepiima liitri eest poes juba vaid naeruväärsed 36 senti, siis sellise hinnatasemega toodetega on igal juhul keeruline konkureerida. Isegi siis, kui oled nišitootja.
Maa Elu: Kuidas valitsus saab aidata ja keda aidatakse? Kas abi on piisav, õigeaegne?
Valitsus saab ja peakski kriisiolukorras tootjatele appi tulema. Valitsuse eesmärk peaks olema, et kriisi ajal tootmine väga palju ei väheneks, sest sellel on väga pikaajaline mõju. Kui täna viiakse lüpsilehmad tapamajja, siis pole mõtet loota, et olude paranemisel uuesti alustatakse. Kui väheneb , siis väheneb , kaovad töökohad nii ettevõtetes kui ka terves väärtusahelas, väheneb maksutulu jne. Tänu häälekale väljaastumisele septembris on valitsus leidnud lõpuks võimaluse täiendavaks toetamiseks 7,6 miljoni euro ulatuses, kuid näiteks üleminekutoetuste osas pole riik tootjate nõudmisi ja selgitusi sisuliselt kuulda võtnud. Suuremat mõistmist oleme leidnud Euroopa Komisjonilt, kes otsustas toetada möödunud aasta lõpus ja on täiendava toetuspaketi heaks kiitnud ka sel sügisel. Siiski jäävad need erakorralised kriisitoetused võrreldes tootjate (eelkõige – ja ) kahjudega suhteliselt tagasihoidlikuks.
Vaata lähemalt: Maa Elu 27.10.2015
