Kui Riigikogu muudatused vastu võtab, siis jäetakse veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavad loomakasvatajad. Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. „Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Mölder.
„Hea meel on näha, et Keskkonnaministeerium on arvestanud bürokraatia vähendamise üleskutse raames põllumajanduskoja tehtud ettepanekutega kaotada veeseadusest vedelsõnniku laotamisplaani ja karjatamise teatise esitamise kohustus. Nõuded vedelsõnniku laotamise kohta on kehtestatud veeseadusega, millest põllumehed peavad oma tegevust korraldades ka edaspidi lähtuma. Kuna põllumeestel on veeseadusega kohustus oma tegevusi kajastada põlluraamatus, siis antud muudatusega kaob andmete topelt esitamise vajadus. See aitab oluliselt vähendada nii põllumeeste kui ka Keskkonnaameti ametnike halduskoormust,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused. Seaduses muudetakse ka muid mittepõllumajanduslikke sätteid. Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.
