Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toob Riigikogu valimisperioodi alguse puhul välja olulised punktid, mida Eesti erakonnad peaks arvestama valimisplatvormide koostamisel. Ettepanekute keskmes on toidujulgeoleku tagamine ja rohekokkuleppe elluviimine, aga ka kodumaise toidutootmise arenguks vajalike tingimuste loomine.
“Vaieldamatult on praeguses keerulises julgeolekuolukorras kodumaine põllumajandus- ja toidusektor strateegiliselt tähtis valdkond meie inimeste igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana. Kõik inimesed peavad tervise ja elujõu hoidmiseks mitmekesiselt sööma ning vajavad seega põllumajandust ja toidutootmist iga päev,“ tõi välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Ära ei tohi unustada, et põllumajandus ja metsandus on maaelu kõige olulisemad tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad,” lisas ta.
„Inimeste ja ettevõtete toimetulek on praeguses majandusolukorras kõige suurem väljakutse. Tootmiskulude hüppeline tõus ettevõtjate jaoks ja toiduainete kiire kallinemine tarbijate jaoks toob esile mitmed ohud. Vajame poliitikaid, mis aitaksid meie toidutootjatel rahvusvahelises konkurentsis nii eksportturgudel kui odavama importtoiduga võisteldes Eesti enda siseturul püsima jääda. Selleks on tõhusad leevendusmeetmed, erakorralised toetused, maksu- ja aktsiisisoodustused vältimatult vajalikud, et suudaksime konkurentidega sammu pidada. Tulevikku vaadates peame panustama investeeringutele sektori lisandväärtuse kasvatamiseks,“ rõhutas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul tuleb Eesti riigi majanduspoliitikat kujundades paremini mõista, milliseid võimalusi põllumajandus- ja metsamaa säästlik kasutamine pakub riigi majanduskasvu soodustamiseks, ekspordi arendamiseks ja maapiirkondades töökohtade kindlustamiseks.
Teine oluline valdkond, millega uus riigikogu koosseis peab väga tõsiselt tegelema, on keskkonnapoliitika kujundamine ja roheenergia tootmise edendamine. Taastuvenergeetikas näeb Sõrmus põllumajandusel ja metsandusel suurt potentsiaali Eesti energiajulgeoleku kindlustamisel. „Energiakriis on esile toonud selged kitsaskohad, nt maapiirkondades päikeseparkide ühendamisel jaotusvõrku. Taastuvenergeetika ja piirkondlikult hajutatud energiatootmise edendamiseks tuleb soodustada väheväärtusliku puidu ning põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist jääkidest toodetavale energiale,“ rõhutas Sõrmus. „Imporditud maagaasist sõltuvuse vähendamiseks saab paremini ära kasutada biogaasi tootmise potentsiaali, mis eeldab fokusseeritud programmi tõhusate meetmetega nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks,“ lisas koja juht.
„Biomajandusel on oluline roll keskkonnahoidlikkuse suurendamisel, aga ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel,“ rääkis Sõrmus. “Nii maaelu kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi raamtingimusi. Kutsume erakondi üles rakendama poliitikaid, mis aitavad kindlustada Eesti toidu- ja energiajulgeolekut, kodumaise toidutootmise ja metsanduse konkurentsivõimet ning biomajanduse potentsiaali paremat ärakasutamist. Selleks on vaja toetada sektori investeeringuid, juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele ning panustada võtmetähtsusega spetsialistide järelkasvu koolitamisele,” rõhutas põllumajanduskoja juht.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud 2023. aasta Riigikogu valimiseks on jagatud 12 teemavaldkonda ja need leiab koja kodulehelt.
