Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väljendas 23. detsembril maaeluministrile saadetud kirjas seisukohta, et pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust. Siiski möönab koda, et otsetoetuste süsteemi järsk muutus võib põhjustada probleeme ka põllumajandustootjatele, mistõttu peaks rohumaade hekseldamine ilma heksli kokku kogumiseta olema 2017. aastal lubatud.
Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Põllumajandusmaa hooldamisel kehtib alates 2015. aastast nõue, et tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal tuleb lisaks niitele ka hekseldatud rohi teatud ulatuses kokku koguda. Maaeluministeerium on viidanud Euroopa Komisjoni kirjale, et nii kehtestatud nõuded ei ole vastavuses EL õigusega ja esineb risk mittevastavusele. Lisades, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt. 2017. aastaks tuli otsetoetuste minimaalsete hooldustööde nõude rakendamisel sisuliselt otsustada kahe alternatiivi vahel, kas edaspidi tuleb hekseldatud rohi ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguda või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab maaeluministrile saadetud kirjas, et otsetoetused peavad olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele ning pelgalt põllumajandusmaa hooldamine ei tohi muutuda omaette ettevõtlusvormiks. Sellest tulenevalt on koda seisukohal, et pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust.
Maaülikooli hiljutisest uuringust ilmnesid mõtlemapanevad faktid, et aastatel 2004-2015 on Eestis toetusaluse maa hulka lisandunud 103 000 ha heades tingimustes hoitavat maad, mida ei kasutata põllumajandustootmises. Samuti selgus, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas pelgalt heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaalu poolest suure edumaaga esimesel kohal – 2013.a moodustas heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaal Eestis 11%, võrdluseks oli sellist maad Lätis vaid 4,2% ja Rumeenias 3,3%. Lisaks eelnevale tuleb silmas pidada, et Eesti otsetoetuste tase hektari kohta on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige madalamate hulgas.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda märkis maaeluministrile saadetud kirjas, et nõuded, mis lubavad edaspidi püsirohumaadel rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta, ei ole jätkusuutlik ei keskkonna ja muldade, põllumajandussektori konkurentsivõime, Eesti majanduse, maapoliitika ja -suhete ega otsetoetuste süsteemi seisukohalt.
Selline võimalus loob eeldused põllumajandustootjatele mõeldud otsetoetuste maksmiseks isikutele, kes näevad põllumajandusmaad kui kindla tootlusega investeeringut, kuid kellel puudub sisuline huvi põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks. Seejuures ei kujune sellise maa väärtus (ja rendihind) mitte reaalsest tootmispotentsiaalist vaid toetuste tasemest lähtudes. Koda leiab, et võimalus rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta soodustab maa põllumajanduskasutusest väljaviimist, raskendab maa kättesaadavust ning seab rendihindade taseme otsesesse sõltuvusse otsetoetuste tasemest.
Siiski rõhutatakse koja kirjas, et süsteemi järsk muutus 2017. aastal võib põhjustada probleeme põllumajandustootjatele, kes üldjuhul kasutavad põllumajandusmaad põllumajanduslikuks tootmiseks, kuid ühte osa põllumajandusmaast hoiavad erinevatel põhjustel vaid heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja ei kasuta seda põllumajandustootmises. Üheks selliseks asjaoluks võib olla näiteks viimastel aastatel drastiliselt muutunud piimaturu olukord.
Samuti märgitakse, et hekseldamise piiramine põhjustab probleeme nendele põllumajandustootjatele, kellel loomi ei ole või kelle maad on põllumajandustootmiseks ebasobivad ja väheviljakad. Koristatud heina või heksli realiseerimine võib kujuneda keeruliseks, kui piirkonnas keegi enam loomakasvatusega ei tegele.
Eeltoodust lähtuvalt on koda nõus, et 2017. aastal lubatakse rohumaade hekseldamine ilma heksli kokku kogumiseta, et anda põllumajandustootjatele aega kohaneda ja teha ettevalmistusi uute nõuete rakendamiseks 2018. või 2019. aastal, mil tuleb hekseldatud rohi ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguda.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub Maaeluministeeriumi üles töötama välja ka poliitikad ja meetmed, mis soodustaksid väheväärtuslikelt rohumaadelt kogutud biomassi väärindamist kas loomakasvatuses või muu toorainena. Samuti on vaja meetmeid, mis suunaksid maakasutust ja pakuksid võimalusi tulla toime muutustega maakasutuses. Koja hinnangul ei ole ühiskond (maksumaksjad) pikaajaliselt suuteline kogu põllumajandusmaa ressurssi sõltumata maa tootmisväärtusest hoidma heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
Koda tegi maaeluministrile ühtlasi ettepaneku kaaluda ka veebikeskkonna loomist, kus saaksid kokku müügist või väljarentimisest huvitatud rohumaade omanikud ja nende ostust või rentimisest huvitatud põllumehed, aga ka heina müüjad ja ostjad. Selline veebikeskkond võiks pakkuda lahendust põllumajandusettevõtjatele ja maaomanikele, kellel pole lahendust oma maade kasutamisele kehtivate reeglite raamides.
