Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks Maaeluministeeriumi poolt esitatud ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu, mis korrastab ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.
„Seaduseelnõu eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on üks neljast ELi liikmesriigist Hollandi, Luksemburg ja Malta kõrval, kus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus siiani puudus. Eurodirektiiv näeb ette ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate meetmete ühtlustamist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul luuakse eelnõuga põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esineva ebaausa kaubandustava tõkestamise alused. „Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles kokku leppinud ei ole,“ märkis Urmas Kruuse.
Eelnõu kohaselt liigituksid ebaausate kaubandustavadeks teiste hulgas näiteks üle 30 päeva ulatuvad maksetähtajad, ühepoolsed põllumajandustoodete ja toidu tarnelepingu tingimuste muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega, tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, tootjalt üksnes teatud tüüpi veopakendi nõudmine. Eestis hakkab eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Konkurentsiamet. Seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg on 1. november 2021.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on alati rõhutanud ebaausate kauplemistavade seaduse eelnõu välja töötamise vajadust. “Tunneme heameelt, et mitmete koja poolt esitatud ettepanekutega eelnõu välja töötamisel arvestati. Oluline on näiteks muudatus, mille kohaselt loobuti ettevõtja suuruste põhistest piirangutest ning valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõus on ebaausa kauplemistava kasutamine olenemata ettevõtja tegevusalast, olemusest või suurusest de facto vale ning selline äripraktika kui põhimõte on taunitud,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Valitsuses kinnitatud eelnõu ei kajasta kahjuks koja ettepanekut, mille kohaselt oleks ostja ja tarnija kohustatud tarnelepingus üheselt ja arusaadavalt kokku leppima põllumajandustoote ja toiduaine hinnas. Praktikas on kujunenud kitsaskohaks, et hind ei ole tarnelepingutes lepingu sõlmimise hetkel üheselt fikseeritud ja arusaadav ning tehingu tegelik hind võib selguda tagantjärgi. Kokku lepitud hind või hinna kujunemise alus võib olla ostja poolt ka manipuleeritav, mistõttu tuleks tarnelepingus koja hinnangul sätestada kauba täpne hind või hinna kujunemise mudel.
“Teiseks ei sätesta seaduse tekst konkreetselt, et keelatud on kehtestada sanktsioone, mis on ebaproportsionaalsed potentsiaalselt müümata jäänud toidukaubaga ja kahjuga ning kahjunõude arvutuskäik on arusaamatud mõlemale poolele. Oleme korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatele teeb muret sanktsioonide proportsionaalsus. Näiteks on toodud välja, et halvemal juhul on 100 euro väärtuses kauba tarnimata jätmise eest esitatud 1000 euro suurune trahv lepingutingimuse rikkumise eest. Mõistame, et sanktsioonid on teatud juhtudel vajalikud ja distsiplineerivad, kuid sellisel juhul peaks trahv olema proportsionaalne ning neid peaksid saama rakendada mõlemad lepingupooled,” ütles Lindsaar.
2018. aasta uuringust selgus, et ettevõtetel oli ebaausatest kauplemistavadest kõige rohkem kokkupuuteid leppetrahvidega, mille suurust võrreldes tekkinud kahjuga pidas ebaproportsionaalseks 82% ebaausaid kauplemistavasid kogenud ettevõtetest. Neist 56% väitel oli see korduv probleem, 26% oli seda kogenud vähemalt ühe korra. Ka teised Eestis läbi viidud uuringud ja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlused on näidanud, et kõige sagedasemalt puututakse kokku ebamääraselt suurte või ebamõistlike ja tihti tarnijast mitte sõltuvate tegevuste eest esitatud trahvide ja sanktsioonidega ning seetõttu tuleb sellised ebamõistlike sanktsioonide kehtestamine lugeda ebaausaks kauplemistavaks.
8. märtsil aruati maaeluministri eestvedamisel ebaausate kauplemistavade seaduse eelnõu sektori esindajatega. Sellel kohtumisel tegi koda ettepaneku lisada eelnõusse säte, mille kohaselt on toidukaupade müük alla sisseostuhinna ilma tarnija kirjaliku nõusolekuta keelatud, välja arvatud olukorras kui toote säilimisaja lõpuni on jäänud vähe aega. Selline säte väldiks edaspidi olukorda, kus jaekauplejate omavahelises konkurentsis surutakse osade toidukaupade hinnad sisseostuhinnast madalamale, mis omakorda tekitab tarbijates ebaadekvaatse ootuse toidu hinnataseme osas. Kahetsusväärselt on sellisteks manipuleeritavateks toodeteks Eestis piim, enim tarvitatavad lihatooted, köögivili või muud hinnavõrdluse ostukorvi kuuluvad tooted. Kuigi väidetavalt tehakse sellist “odavmüüki” kaupluse enda kulul, siis pikemas perspektiivis survestatakse selle kaudu hindu alandama nii toiduainetööstusi kui sealt edasi omakorda põllumajandustoorme tootjaid.
