Koda: meie väärtuslik põllumaa vajab säilitamist, see on piiratud ressurss

Foto: shutterstock.com

Riigikogus on menetlemisel eelnõu maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (309 SE), millega soovitakse kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad selle täis ehitamise eest. Toome välja mõned olulisemad punktid, millele seoses eelnõuga tähelepanu pöörata.

1. Eelnõu peamine eesmärk on kaitsta ja säilitada toidu tootmiseks mõeldud väärtuslikku põllumaad selle täis ehitamise eest. Antud eelnõu ei piira samas kuidagi väärtuslikul põllumaal elurikkuse säilitamist ja tekkimist soodustavaid tegevusi. Kahetsusväärselt on selline arusaam tekkinud osadel keskkonnaühendustel, kuigi väärtusliku põllumaa kaitsmine täis ehitamise eest on äärmiselt oluline nii toidujulgeoleku kindlustamiseks meie lastele kui muldade kaitseks.

2. Põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest – põllumehed mõistavad seda täiel määral ja elavadki loodusega kooskõlas. Seetõttu on ka loodussõbralikud põllumajanduspraktikad suure tähtsusega. Mulla kaitseks, kliimakahjustustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa mitmekesistamiseks on eelnõu kohaselt üldplaneeringuga lubatud rajada või lasta looduslikult tekkida puudereal või hekil, kiviaial samuti kuni 0,1 ha suurusel puudesalul nii keset massiivi kui ka n-ö siiluna põllumajandusmaa massiivi sisse.

3. Põllumajandusmaa metsastamise ja sööti jätmise vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Maa sööti jätmine tähendab, et külvikorras olev põld on jäetud mõneks ajaks harimata ning seda saab toidutootmiseks uuesti kasutusele võtta. Metsastamiseks saab vajadusel kasutada väheväärtuslikke põllu- ja rohumaid, seda ei peaks tegema toidutootmiseks väärtuslike põllumaade arvelt.

4. Ettepaneku jõustumine ei tähenda, et väärtuslikul põllumaal juba olemasolevad maastikuelemendid tuleks eemaldada. Selline tegevus oleks vastuolus ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ühtse pindalatoetuste nõuetega, mille puhul kehtib kohustus säilitada maastikuelemente ja nende eemaldamine põllult on keelatud. Antud nõudeid järgiti 2020. aastal koguni 98 protsendil Eestis kasutatavast põllumaast. Lisaks on ÜPP uuel perioodil ette nähtud täiendavaid lisameetmeid elurikkuse säilitamise ja parandamise soodustamiseks.

5. Põllumajandusmaa on piiratud ressurss ning olukorras, kus nõudlus toiduainete järele kasvab ning põllumajandusmaad ei ole võimalik laiendada, on olemasoleva väärtusliku maa kaitse väga tähtis nii toidujulgeoleku kui ka kodumaise tootmise elujõulisuse tagamise seisukohalt.

6. Lisaks toidutootmisele vajatakse maad ka näiteks elamuehituseks, avalikes huvides infrastruktuuriobjektide ehitamiseks, energiatootmiseks jne. Need huvid on tihti omavahel konkureerivad ega pruugi alati lähtuda pikemast perspektiivist.

7. Möödunud aasta andmetel järgitakse enam kui 440 tuhandel hektaril keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse nõudeid, mis on Eesti põllumajanduses enim kasutatav keskkonnameede. Üks elurikkuse olulistest indikaatoritest on kimalased. Maaeluarengukava kimalaste seire järgi on viimastel aastatel (2015-2020) toetustüüpide võrdluses KSM alade näitajad olnud võrdväärsed mahepõllumajanduse aladega, samas on Kesk-Eesti KSM põldudel kimalaste näitajad paremad kui sama piirkonna mahepõldudel. Ka põllumehe eesmärk on hoida elurikkust ja antud eelnõu ei ole siinkohal takistuseks, et jätkata loodushoidlike praktikate veelgi laialdasema rakendamisega.

Lisainfo: Riina Maruštšak, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht

Eelmine luguMaaeluministeeriumis tutvustatakse uue põllumajanduspoliitika eelarveliste vahendite jaotust
Järgmine luguMaksetähtaeg toiduainete tarnimisel ei tohiks ületada 30 päeva