Kolmapäeval, 27. märtsil Tartu Loodusmajas toimunud keskkonnatervise konverentsi fookuses olid kliimateemad ning nende mõju põllumajandusele ja toidutoomisele. Hübriidkonverentsil osalesid teadlased ja poliitikakujundajad koos põllumajandusettevõtetest ja toidutootjatest praktikute ja ekspertidega.
Konverentsi päeva avas koja juht Ants Noot, kes tuletas oma sissejuhatavas sõnavõtus meelde, et Eesti on puhtaima ja keskkonnasäästlikuma toidu tootja Euroopa Liidus.
„Me oleme mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa poolest Iirlaste järel teisel kohal. Meie niigi koomale tõmbunud loomakasvatuse või põllumajandusmaa vähendamine kliimaeesmärkide nimel oleks Eesti majandusele, eriti maapiirkondade arengule äärmiselt kahjulik ja isegi ohtlik toidujulgeoleku seisukohalt,“ ütles Noot.
Konverentsi ettekanded ja arutelud analüüsisid keskkonnateemasid loodava kliimaseaduse valguses, otsides vastuseid küsimusele, kuidas põllumajandus saab säästvaimal moel panustada kliimaeesmärkide täitmisele ja keskkonnatervise hoidmisele. „Oluline on tervikpildi nägemine ja seoste mõistmine – hea kvaliteediga sööt tagab terved loomad, tänu kellele saame hoida korras mulla-, taime- ja veetervise, mis on omakorda aluseks kvaliteetse sööda tootmisel. Hoitud eluring tagab meile puhta Eesti toidu ja jätkusuutliku keskkonna,“ toonitas Ants Noot.
Ettekanded olid põnevad ja sisukad. Soome MTK mulla, kliima, maakasutussektori kliimakava, mullaterviseseaduse, ringmajanduse ekspert Heikki Aro, tutvustas kliima teekaarti ja kliimaseaduse mõju Soome põllumajandusele.
Heikki Aro sõnul on Soome põllumajandustootjad mõistnud, et kliimamuutused on osa nende tööst ja nad on selleks valmis. Aga iga tootmine on teatud mõttes eripärane ja seetõttu peetakse oluliseks, et kõik saaksid valida, milliseid tööriistu ja meetmeid nad rakendavad kliimaeesmärkide täitmiseks. Paljud tegevused, mis peaksid parandama kliimaolukorda, on juba rakendatud, vahendas Aro. Soomes on aastast 2015 kasutusel kliimaseadus ja 2020.a. loodud kliimateekaart põllumajanduses. Nende kogemus näitab, et kui on vaja täiendavaid pingutusi, siis on vaja seda ka kompenseerida. Praegune süsteem ei ole Soome tootjate arvates õiglane, rääkis Aro.
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas tutvustas kliimaseaduse koostamise hetkeseisu. Madis Pärtel, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler andis ülevaate sellest, millega tuleb Eesti põllumajandustootjal arvestada kliimaseaduse rakendumisel. Priit Penu, Maaelu Teadmuskeskuse mullastiku valdkonna juht rääkis Eesti põllumuldade seisundist EL mullaseire direktiivi valguses.
Probleemide üle, millega on oluline arvestada kliimaseaduse koostamisel arutlesid Madis Pärtel ( Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler), Jaanus Murakas (Epiim juhatuse esimees), Margus Ameerikas (Baltic Agro AS arendusdirektor), Ahti Kalde (Sadala Agro juhatuse liige), Priit Põllumäe (Keskühistu Eramets TÜ tegevjuht).
Kogu konverentsi päeva ja põnevat arutelu juhtis Urmas Vaino.
Konverentsipäev salvestati ja ettekandeid saab järele vaadata EPKK veebist.
Sündmus toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
Foto- EPKK pildipank
