Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann ütles eilsel Keskkonnafoorumil, et põllumajandust on kõige valusamalt puudutanud tõsiselt võetavate alternatiivide vähesus.
“Me kipume väga kiiresti põllumajanduses esile kutsuma muudatusi, pakkumata tegelikult realistlikke alternatiive. Siin valdkonnas tegutsejad tajuvadki küsitavusi ja probleeme. Ühest küljest me Euroopa Liidus ei taha lubada turule uusi aretustehnikaid ja püüame olla võimalikult konservatiivsed kõikvõimalike teaduslike uuenduste puhul. Ütleme küll, et me kiirendame näiteks uute keskkonnasõbralike taimekaitsevahendite turule tulemist aga teame, et nende turuosa on Euroopa Liidus 0,1%. Selline tegevus meile väga head perspektiivi lühiajaliselt ei anna, pikemaajaliselt võib olla aga küll,“ lausus Siim Tiidemann Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Keskkonnafoorumi avamisel.
Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa Parlamendi liige Juozas Olekas ütles, et rohekokkulepe eesmärkide saavutamisel vajaksime kõigepealt suuniseid, kuidas selles olukorras edasi tegutseda. „Euroopa rohelepe pakuti välja selleks, et muuta Euroopa Liit kaasaegseks, ressursitõhusaks konkurentsivõimeliseks majanduseks. Väga oluline on mõelda, kuidas saame selles olukorras majandada ja loomulikult on meil vaja teatud eesmärke, milleks on kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 ja majanduskasvu lahti sidumine ressursside kasutamisest. Samas tuleb mõelda, et ükski inimest ega koht ei jääks maha sellest protsessist,“ kinnitas Olekas.
Tema sõnul on 2030. aastaks välja pakutud konkreetseid eesmärke, näiteks nagu kolme miljardi puu istutamine EL ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 55%. Olekas ütles, et rohelepe sisaldab mitmeid kokkuleppeid ja üheks neist on paketikokkulepe 55, mille eesmärgiks on luua ühtne ja tasakaalustatud raamistik ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ta avaldas lootust, et see tagab õiglase ja sotsiaalselt õiglase ülemineku. „Paketi kokkulepe samal ajal säilitab ja tugevdab ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal õiglased tingimused kolmandate riikide ettevõtjatele. Eesmärgiks on tugevdada ELi positsiooni juhtpositsioonil ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses,“ tunnistas eurosaadik.
Maakasutus- ja metsandussektori tegevust reguleerib suuresti LULUCFi määrus, mis võeti vastu 2018. aastal. Olekas sõnas, et LULUCF-i eeskirjad käsitlevad rohumaade, põllumajandusmaa ja metsade muutmise, kasutamise ja majandamise süsiniku jalajälge. „Selles nõutakse, et iga liikmesriik tagaks, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori heitkogused kompenseeritakse samaväärse koguse süsiniku sidumisega,“ osutas ta. „Hea on tõdeda, et ELi maakasutus- ja metsandussektor neelab rohkem süsinikku, kui paiskab atmosfääri ning metsad neelavad igal aastal ligi 10% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest.“
Olekas tunnistas, et pärast läbirääkimisi parlamendi ja nõukogu vahel esitati väga palju ettepanekuid. Kuid kokku lepiti selles, et aastaks 2030 seatakse kasvuhoonegaaside netoreostuse eesmärgiks 310 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, mis on ligikaudu 15% rohkem kui käesoleval hetkel. „Et täita seda eesmärki otsustati, et liikmesriigid peavad järgima lineaarset trajektoori. Praegused eeskirjad kehtivad aastatel 2021–2025 ja riikidel on teatav paindlikkus nende eesmärkide täitmisel. Loomulikult peab heite ja sidumise seire ning aruandlus ja kontrollimine paranema. Seda süsteemi tuleb täiustada, kasutades rohkem geograafilisi andmeid ja kaugseiret,“ avaldas Olekas. „Riigid peavad astuma ka korrigeerivaid samme juhul, kui edusammud nende eesmärkide saavutamiseks ei ole piisavad. 108% kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis ületavad nende 2026–2029 eelarvet, lisatakse nende 2030. aasta eesmärgile. Kliimamuutustega võitlemine on väga oluline prioriteet ja ühtlasi meie juriidiline kohustus,“ kinnitas europarlamendi liige.
Piisav toetus
Tema sõnul tuleb pakkuda piisavat toetust põllumajandusettevõtetele ja metsaomanikke muutuste edendamiseks. „Põllumajandus ja metsandus on osa tänapäevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendusest, kuid mitte patuoinas. Pigem keskenduge rohkem stiimulitele kui keelamisele või karistusele, mis toetavad põllumajandusettevõtteid ja metsaomanikke, kes teevad väga olulist tööd,“ lausus europarlamendi saadik. Lisades et metsadele peab jääma alles ka majandusfunktsioon.
„Mets ei ole lihtsalt süsiniku neelaja või absoluutne reserv – mets on oluline taastuv ressurss, osa majandusest ja meie sissetulekuallikas. Siin on oluline jälgida, et põllumajandustootjate igasugune kohanemine peab olema järkjärguline ja tõhus. Põllumajandusettevõtjad peavad oma majandustegevuses suutma teenida ka kasumeid, sama kehtib ka metsaomanikele “ toonitas Olekas. „Nõudes heitkoguste vähendamist, peame tegema koostööd, et toetada tõhusat põllumajandust, väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid, et neilgi oleksid piisavad võimalused kohandada oma tegevust, et neilgi oleks piisav sissetulek tehes oma igapäevast tööd.“
Tulevane seadusandlus
Olekase sõnul on lisaks eesmärkidele, mis on juba paigas, olemas ka kolm uut seadusandluse akti: looduse taastamise seadus mis keskendub märgalade, jõgede, metsade, rohumaade, mereökosüsteemide ja nendes elavate liikide taastamisele. Lisaks veel taimekaitsevahendite säästev kasutamine – 50% üleüldine vähendamine keemiliste taimekaitsevahendite osas ja ohtlikumate ainete kasutamise vähendamine 50% aastaks 2030. Siia lisandub tööstusheite direktiiv, kus on sätestatud inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrgema taseme saavutamine, eesmärgiga vähendada kahjulikke tööstusheiteid kogu ELis.
„Väga palju on väljakutseid seoses uute seadusandlusega, mitte ainult Eestis vaid ka Leedus ja teistes liikmesriikides. Samas, keskkonna ja tervise seisukohast, on see väga oluline. Me teeme koostööd ja me peaksime liikuma väljakutsete juurest võimaluste juurde. See on meie töös keeruline osa aga kui me tegutseme koos, siis ma loodan, et me suudame saavutada sellise olukorra ja selle põhjaliku muutuse, mis tagab meile tervema keskkonna ja mis oleks ka samas põllumajandusettevõtetele ja metsaomanikele kasumlikum,“ avaldas Olekas lootust.
