14. oktoobril toimus Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA2021 raames Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents “Maheturg 2021: mahetooraine väärindamise võimalused ja kitsaskohad”.
Konverentsi videosalvestust saab vaadata 22. oktoobrini siin: https://www.erm.ee/et/content/maheturg-est
„Mahepõllumajandus on Eestis jõudsalt kasvanud. Meie mahesektor paistab paraku aga ka silma selle poolest, et kuigi mahepinna osakaal on Euroopa riikide võrdluses suur, siis toodetud mahetooraine väärindamine toimub suhteliselt vähesel määral. Peame analüüsima sektori arenguid ja valikuid tulevikuks ning otsima vastust küsimusele, kas mahetooraine suurem väärindamine suudab anda uue arengutõuke Eesti mahepõllumajandusele,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Konverentsil analüüsitakse Eesti olukorda rahvusvahelises kontekstis ning otsitakse võimalusi, kuidas suudaksime üha enam liikuda mahetooraine tootjast mahetoodete väärindajaks ja väärindatud mahetoodangu eksportijaks. Konverentsil on olulisel kohal ettevõtjate praktilised kogemused. Osalejatele antakse ülevaade turusuundumustest mahetootmise erinevates sektorites.
Mahemajanduse tervikprogrammis võeti eesmärk mahemajanduse terviklikuks arendamiseks, mis võimaldaks mahemajanduse muuta arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkeks. Uue ÜPP rakendusperioodi eel on oluline tutvustada ettevõtjatele ka uue strateegiakava võimalusi mahetootmise arendamiseks ja arutada, kuidas strateegiakava meetmete abil jõuaks rohkem mahetoitu tarbijate toidulauale.
Taustainfo:
2020. aasta oli Euroopa Liidu rohepöörde strateegiate aasta. Maikuus võttis Euroopa Komisjon vastu põllumajandust puudutavad „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiad, mille laiem eesmärk on töötada ühiselt ja loodust säästes konkurentsivõimelise ja kestliku tuleviku nimel. Mõlemas dokumendis on eesmärgiks seatud saavutada mahepõllumajandusmaa osakaal 25% kogu ELi põllumajandusmaast aastaks 2030. Mahepõllumajanduse laienemine aitab kaasa ka selliste eesmärkide saavutamisele nagu vähendada pestitsiidide kasutamist 50% võrra ja väetiste kasutamist 20% võrra.
Mahepõllumajanduslikku maad oli 2020. a kogu Eesti põllumajandusmaast 22% (223 813 ha). Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2050, neist 1133 pidasid ka loomi. Kontrollitud looduslikke korjealasid oli 447 271 ha ja korjega tegelejaid 57. Mahetootmisega alustas möödunud aastal 123 uut tootjat ja selle lõpetas 133 ettevõtet. Maheettevõtete keskmine pind jäi samaks nagu eelmisel aastal – keskmiselt oli maheettevõttes 109 ha mahepõllumajandusmaad. Üle 1000 hektari oli mahemaad 20 ettevõttel.
Eestis möödunud aastal mahepõllumajanduse laienemine pidurdus. Kui eelnenud viiel aastal oli mahemaa aastane kasv üle 10 000 hektari, siis 2020 tähistas esimest aastat, kus mahemaa pind pisut vähenes. Viimased kaks aastat on meie peamise maheekspordiartikli, teravilja hinnad märkimisväärselt langenud ja see tegi mahetootjate majandusliku toimetuleku keeruliseks. Käimas on ÜPP Eesti strateegiakava väljatöötamine, millega seatakse põllumajanduse arengusuunad aastateks 2023-2027. Et liikuda kooskõlas roheleppe strateegiatega, tuleb kindlasti jätkata mahetootmise kui olulise avalike hüvede pakkuja toetamist.
Konverentsi päevakava leiab siit: https://epkk.ee/14-10-2021-epkk-konverents-maheturg-2021-mahetooraine-vaarindamise-voimalused-ja-kitsaskohad/
Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit. Konverentsil osalemine on tasuta. Mahekonverentsi modereerib SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee
