Kas maaturismiturul on uutele tegijatele ruumi?

Sellele ja teistele küsimustele otsiti vastuseid 30. novembril toimunud EPKK Maaelufoorumil 2009. Maaturismituru olukorra üle väitlesid lisaks ettevõtjatele ka EASi ja PRIA esindajad. Ettevõtjad arvasid, et uued tulijad raputaksid maaturismi senised tegijad unest üles ja paneksid pingutama ning uute ideedega välja tulema. Turismisektorisse on vaja tõmmata noori tegijaid, konkurents ainult soodustab arengut.

Arutledes moodsate kommunikatsioonivahendite üle nagu näiteks säutsujad ja sotsiaalvõrgustikud leiti, et noorel põlvkonnal on hoopis teised vahendid ja võimalused turunduseks. Säutsujad ja videokeskkonnad internetis võimaldavad müüa emotsiooni. Maaelupoliitika soodustab põllumajandustegevusest loobujate sisenemist turismiärisse, nende näol on reeglina tegemist vanema põlvkonna inimestega. Vanadel olijatel tuleb olla valvel, et võimalusi maha ei magataks.

Arvati, et täna on meie turismitalud liialt keskendunud Eesti turule, tulevikus kujuneb võtmeküsimuseks välisturisti meelitamine Eestisse. Rohkem tähelepanu peaks pöörama sihtgrupile ja turundusele. Senist turismipoliitikat kritiseerides tõdeti, et eelkõige on tähelepanu pööratud linnade turundamisele. Maaturismi võimaluste pakkumine on olnud tagaplaanil. Tõdeti, et puhkust maal on välisturistile ilmselt ka raskem müüa. Samas saaks maaturismi müüa just läbi linnade.

Arvestades tänast turistide hulka on turul tegijaid küll piisavalt, kuid tuleks teha palju tööd uute klientide meelitamiseks. See omakorda eeldab uute teenuste väljatöötamist ja eristumist. Mõne aasta tagune tugev sisenõudlus samas pärssis välisturistidele suunatud pakettide väljatöötamist. Kõik arutelul osalejad olid nõus, et turisti heaolu algab teenuse kvaliteedist. Ühe ettevõtja arvates võiks panna kõik munad ühte korvi, sest sihikindlalt tegutsedes tuleb ka hea tulemus.

EASi esindaja hinnangul oleks Eestile vaja ühte suurt toodet, mida väljapoole turundada. Soomel on Muumimaa, Taanil on Legoland, Eestil võiks olla näiteks oma Lotemaa. Võrreldes tänasega oleks rohkem vaja julgust ja põnevat mõtlemist. Pokumaa on küll olemas, aga sellised ettevõtmised on sobilikud pigem väiksemahuliseks loodusturismiks.

Foorumist osavõtjad leidsid, et Eesti maaturismisektor on jõudsalt edasi arenenud ja on paljude piirkondade jaoks väga oluline majandusharu. Kindlasti ei saa loorberitele puhkama jääda, sihikindlalt tuleb tõsta teenuste kvaliteeti ja pakkuda uusi ning huvitavaid tooteid. Uued tegijad ja tihedam konkurents tulevad sektori arengule ainult kasuks.

Maaelufoorum toimus koostöös mittetulundusühinguga Eesti Maaturism.

Eelmine luguEesti ettevõtjad Peterburi toidumessil
Järgmine luguLihafoorum 2009: kohanemine uue olukorraga on edu võti