8. jaanuaril sõlmisid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL) koostöölepingu ning algatasid Eesti rahva toidujulgeolekut edendava projekti. Koostöölepingu raames tahetakse kaardistada toidujulgeoleku alane olukord Eestis, et ühendused saaksid koos panustada valdkonna arendamisse.
Lepingu raames algatatakse mitmeid projekte, näiteks soovitakse parandada Eesti kaitseväe ja toidutootjate koostööd ning infovahetust.
Eesti julgeolekupoliitika alused ei maini otseselt toidujulgeolekut, kuid selles tuuakse välja, et maailma globaliseerumisprobleemidest pooled on seotud põllumajandusega, sh toit, keskkond, bioenergia jne. Hinnanguliselt 20 aastaga kahekordistub nõudlus põllumajandustootmisele seoses rahvastiku kasvu, tarbimiskultuuri ja elustandardi muutusega, suureneva energiavajadusega, kliimamuutuste ja tööstusliku kasutusega.
Selle valguses muutub kaitsetööstuse liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul üha tähtsamaks kohalikul ressursil põhineva toidutootmise arendamine ja elanike kindlustamine võimalikult suures ulatuses kodumaise toiduga. Edukus neis küsimustes toetab kõige otsesemalt meie riigi esmast põhiseaduslikku ülesannet – tagada meie rahva püsimajäämine.
“Kohalikule toidule orienteerumisel on mitu selget eelist, alustades juba kohaliku tootja toetamisest ja ökoloogilise jalajälje vähendamisest kuni toidujulgeoleku saavutamiseni välja,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Mida rohkem on meil välja kujunenud oma kohalikud toiduvõrgustikud ja varustuskanalid, seda vähem oleme kriisi olukorras sõltuvad välismaailmast. Parim toidujulgeolek on see, kui oleme taganud põhitoiduainetega isevarustatuse taseme.”
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles pressikonverentsil, et kaitsevaldkonnas on toiduga varustamine hästi korraldatud. „Kaitsevägi toitlustab igapäevaselt keskmiselt 4000 inimest ja kasutab 80 protsendi ulatuses Eesti toorainet. Samuti on kaitseväel sõjaolukorraks vajalik toiduvaru, mis tugineb võimalikult suures osas Eesti toodetel,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et ministeeriumide koostöö kogu Eesti rahva toidujulgeoleku tagamisel on mõistlik. „Kaitseministeerium saab jagada kogemusi toitlustuse korraldamisest oma valitsemisalas, koguste arvestamisest ja logistikast,“ rääkis kaitseminister.
Toidujulgeolek on riigi julgeoleku lahutamatu osa. Elanike stabiilne varustamine toiduainetega vajab kaitsetööstuse liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul selget tegevuskava nii rahu- kui ka kriisiajal, et toime tulla väiksemate ja suuremate eriolukordadega (nt lumetorm, füüsiline blokaad riigipiiridel vms), mis takistavad tavapäraste tarneahelate toimimist.
EPKK juhataja Roomet Sõrmus tegi pressikonverentsil ettepaneku toidujulgeolekut käsitleva osa integreerimiseks riigi kaitsestrateegiatesse ja –arengukavadesse. „Samuti tuleb uue maaelu arengukava raames ette näha meetmed, mis aitavad arendada põllumajandus- ja toidutootmist ning järele aidata neid tootmise valdkondi, kus Eesti täna ei suuda tagada isevarustatust,“ lisas Sõrmus.
Projektiga oodatakse liituma toidutootmise ja -julgeolekuga tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid.
EPKK poolt koondatud mõned taustanumbrid ja ettepanekud
Lisainfo:
Roomet Sõrmus, EPKK juhataja, tel 520 58 57, info@epkk.ee, www.epkk.ee
Andres Parve, EKTL tegevjuht, tel 554 37 46, andres.parve@ediu.ee, www.ediu.ee
