Balti põllumehed kohtusid Leedu presidendiga

15. jaanuaril kohtusid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusliitude esindajad Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega, et vahetada mõtteid EL uue eelarveperioodi põllumajandustoetuste teemadel. Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtuvad 1. veebruaril Eesti peaministriga ja 4. veebruaril Läti valitsusjuhiga. Kohtumiste eesmärk on vahetada infot ja saada kindlust, et valitsusjuhid võitlevad koos otsetoetuste võrdsustamise eest.

Leedu president andis teada, et otsetoetuste võrdsustamine on Leedu riigi prioriteet. “Võrdsustamise nimel tuleb Balti riikide valitsusjuhtidel ühiselt lõpuni võidelda, sest Herman van Rompuy pakkumise kohaselt ulatuvad näiteks põllumajandustoetused 2020. aastal 196 euroni hektari kohta, mis on ligi 75% ELi keskmisest. Seet ei ole see, mis meie põllumehi rahuldaks,” sõnas Dalia Grybauskaite. Presidendi sõnul toob edu vaid see, kui ka Eesti ja Läti valitsusjuhid ei tagane nõudest tõsta Baltimaade toetused võimalikult lähedale EL keskmisele tasemele ja seda juba uue eelarveperioodi esimestel aastatel. “Kui kas või üks Balti valitusjuhtidest sellest nõudest taganeb, siis pole edu loota,” nentis president.

Põllumeeste esindajad ja Leedu president olid ühisel arvamusel, et maaelu arengu toetused peavad jääma vähemalt käesoleva eelarveperioodi tasemele.
Kohtumisele järgnes Balti põllumajandusorganisatsioonide nõupidamine, kus otsustati korraldada järjekordne ühisaktsioon enne 7. veebruaril Brüsselis toimuvat EL üldkogu. Kuna uus ühine põllumajanduspoliitika ei rahulda baltlasi ega ka teisi EL liitunud uute riikide põllumehi, siis tuleb see sümboolselt põlema panna.
Veebruari alguses korraldame lõketest Balti keti, mis saab alguse Tallinnast Raekoja platsilt ja lõpeb Leedu-Poola piiril. Igal kilomeetril Balti keti trassil süütame põhupalli, millega anname märku, et kavandatav uus ühine põllumajanduspoliitika meid ei rahulda ning protesteerime ka selle vastu, et toetused on võrdsed nii sellele põllumehele, kes kasvatab põllukultuure, kui ka sellele, kes teeb nn euroheina – purustab heina ja jätab selle põllule maha. Jaan Sõrra sõnul on nn eurohein üleeuroopaline probleem, millele tuleb lahendus leida. „Kui vaadata Eesti ühtse pindalatoetuse saajaid, siis on euroheina tegijaid nendest ligi veerand,“ nentis Jaan Sõrra.
Eesti põllumeeste esindajana oli kohtumisel põllumeeste keskliidu asepresident ja põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige Jaan Sõrra.
Lisainfo:
Jaan Sõrra
508 7320
Eelmine luguKaitsetööstuse liit ja põllumajandus-kaubanduskoda sõlmisid toidujulgeolekut käsitleva koostöölepingu
Järgmine luguEesti põllumajandustoetused tõotavad lähiaastail pigem langeda